Türgi ajakirjanike ühendus (The Turkish Journalists Union – TGS) on teada andnud, et seoses Gezi pargi protestidega on vallandatud vähemalt 22 ajakirjanikku ja 37 ajakirjanikku on sunnitud ise töökohta üles ütlema.

TGS-i Istanbuli haru andis pühapäeval pressikonverentsi, et arutada neid vallandamisi ja töökohtadelt lahkumisi. Kohal olid paljud ajakirjanikud, sealhulgas kolumnist Tuğçe Tatari, kes vallandati ning kunsti- ja kultuuritoimetaja Hasan Cömert, kes lahkus ise.

TGS-i Istanbuli haru juht Gökhan Durmuş ütles konverentsil, et alates 27. maist, kui väike grupp keskkonnakaitsjaid alustas istumisprotesti Gezi pargis Istanbuli südames, on vallandatud 22 ajakirjanikku ning 37 on sunnitud töölt lahkuma. Protest korraldati katsena peatada valitsuse plaane pargi täis ehitamiseks ning sellele järgnes väga jõuline reaktsioon politsei poolt rahumeelsete protesteerijate vastu, mis laienes üle Türgi tuhandete inimeste tänavaprotestideks. Kokkupõrgetes politsei ja protesteerijate vahel hukkus viis inimest, sealhulgas üks politseinik ja üle 7000 inimese sai vigastada.

Durmuş kommenteeris, et need vallandamised ja sunnitud töökohalt lahkumised on enamjaolt seotud tsensuuriga, mida mõned meediakanalid Gezi pargi vastupanuga seoses rakendasid ning lisas, et meediatöötajad annavad enda parima, et meediakanalite juhtide ja valitsuse survele vastu panna.

“Meie kolleegid on näinud palju vaeva et tagada avalikkusele nende õigus olla informeeritud ning nad tasusid selle eest enda töökohtadega. Neid on tsenseeritud, nende teleprogramme on suletud. On isegi ajakirjanikke, keda on vallandatud Twitteris edastatud säutsude tõttu. Üks kolleeg vallandati lihtsalt seetõttu, et ta tervitas Twitteri kaudu üht meeleavaldajat,“ rääkis Durmuş ning kutsus kõiki meedias töötajaid üles koostööle, et survestamisele vastu astuda.

Ka Türgi peamine opositsiooniliider Kemal Kilicdaroglu süüdistas peaminister Tayyip Erdogani meedia hirmutamises ja tsensuurile sundimises: “Oleme silmitsi uue ajastuga,  mil valitsus ja politsei kontrollivad meediat ja enamus meediabosse saavad korraldusi poliitiliste juhtide poolt.“ Tema partei raporti kohaselt on 64 ajakirjanikku arreteeritud ning 123 ajakirjanikku ootab ees kohtuasi, milles neid süüdistatakse terrorismis. Valitsuse väidetel ei ole enamikul juhtudest nende arreteerimise põhjuseks ajakirjanduslik tegevus vaid tõsistes kuritegudes osalemine, nagu realvastatud terrorijõugu liikmeks olemine.

Tuntud staažikas ajakirjanik vallandati riigi kritiseerimise tõttu

Teisipäeval, 23. juulil vallandati pikaajaliselt töökohalt ajalehes Sabah Daily tuntud Türgi ajakirjanik Yavuz Baydar peale seda, kui kaks tema kirjutatud kolumnit Gezi pargi protestide ja nende meedia-valitsuse suhete kohta peatoimetaja poolt tsenseeriti. Baydari on valitsust kritiseerivate artiklite pärast tsenseeritud varemgi. Seoses aina kasvava survega Türgi meediakanalite poolt, võttis Baydar töölt vabad päevad ning kirjutas New York Timesile sellest, kuidas Türgi meediakanalite omanikud eiravad demokraatia peamisi printsiipe, kartes kaotada kasumlikke äritehinguid valitsusega.

24. juulit tähistatakse Türgis ajakirjanike päevana, kuna siis möödub 105 aastat sellest, kui esimest korda avaldati ajaleht, mis ei olnud läbinud valitsuse tsensuuri peale Ottomani impeeriumi lagunemist ning Türgi vabariigi tekkimist. Peaminister Erdoğan ütles selle päeva puhul, et meedia peaks silmas pidama riigi huve ning avalikku korda ning samal ajal tegema oma tööd vabalt ja ausalt. Asepeaminister Bekir Bozdağ vastas sellele avaldusele kriitikaga, sõnades, et meediavabaduse osas on riik läinud 105 aastat ajas tagasi.

Türgi peamised telekanalid ignoreerisid valitsuse survel valitsuse vastaseid meeleavaldusi. Esimeste vägivaldsete kokkupõrgete ajal meeleavaldajate ja politsei vahel näitas peamine uudistekanal dokumentaalfilmi pingviinidest. Sellest ajast on Türgi noorte revolutsiooni sümboliks võetud pingviin.

Allikad: Todays Zaman, Independent, New York Times, Todays Zaman 2, UPI, Ansa Med

Foto: lifehackery.com

Toimetas Katrin Suik