“Praegusel ärkamisajastul puutuvad inimesed kokku erinevate infovoogudega – palju infot blokeeritakse, osa võetakse omaks. Tahaksingi rääkida sellest “omaks võtmisest” ning arusaamise võimest,” mõtiskletakse blogis “Astraalrännak hingedefineerijate maailma”.

Kuna info levib igasugu kanalitest praegu üsna intensiivselt, nii tahtlikult kui ka teadvustamatult, siis kuulen inimesi ütlemas “ma tean” ja “ma saan aru”. Need on kõige tüüpilisemad mõistuse käsklused, ignoreerimaks tõde. Midagi päris teada ning päriselt mõista on väga raske ning nõuab süvitsi tegelemist. Kõike ei saa teada – tegelikult me teame üsna vähe. Igasugune “ma tean juba” on ignoreerimine. Hirm ja kaitse – need on ego ülesanded ning mitte meie olemus.Me tegelikult vaid arvame, et ego kaitsemehhanismid meid tegelikult kaitsevad. Tegelikult need segavad meid olemast nii nagu me päriselt oleme. Mõte võib olla päris ning võib olla ka võlts. Kindlasti üks mõõdupuu on mõttele vastav tegutsemine. Kui sa räägid ja ei tee nii, nagu sa räägid, siis sa oled võlts.

On inimesi, kes ütlevad, et nad on ärkamas. Uued teadmised on igati teretulnud ning toredatest asjadest rääkimine kiirgab kindlasti positiivset vibratsiooni, kuid see kõik erineb tõelisusest. Kindlasti on igaühel omad etapid, läbimaks praeguse aja protsesse, kuid ilma sünkroonse toimimiseta on see enesepetmine. Ei saa panna otseselt pahaks – kõik, mis juhtub, juhtub põhjusega – mõne inimese enesepetmine ongi ehk vajalik sellele inimesele, et tõeliselt mõista väärtuste olemust. Samas – kui maailm magab, kas siis on keelatud maailma äratada? Aga kuidas äratada kedagi, kes arvab, et ta on ärkvel?

Mida ma tahan selle kõigega öelda? Ärkamisaja mõistet saab ära kasutada. Inimesed omistavad endale infot, mida nad ei adu ja langevad seega veelgi sügavamasse unne. Info mõistmine ei tulene vaid lugemisest, kuulamisest, vaatamisest – info tuleb tunnetades kogu seda universumit osana iseendast. Teisisõnu on tegu ISE olemise ning mina-pildiga. Võibolla meile meeldib mõelda, et “jei, ma elan ärkamisajal ja olen spirituaalne hing, kes on ärkamas”, aga kas see ka reaalses elus (reaalsuse mõiste on multidimensionaalses mõttes) on harmoonias iseendaga?

Inimesed kaovad ära vahepeal. Vahel on tunne, nagu räägiks kellegi teisega. Ehk on tegu reptiilolemusega või on ego see, kes kõige enam sõna saab võtta. Tegelikult just nii see ongi. Mõistuse mängud. Üks asi on see, kui palju meie mõistusega manipuleeritakse ning pannakse meile mõtteid pähe, hoopis teine asi on see, kuidas me ise(meie ego, mina-pilt) endale(päris-minale) paneme pähe mõtteid. Kõik on meis endas olemas – meie suurim vaenlane ning meie suurim õnnistus. Kõiksugu probleemid, mured, kannatused, nauding, õnn, elurõõm – see kõik on meist sõltuv. Ja kui ma kuuleks vastukajaks ükskõik millist halavat nooti, kui masendav kõik on – siis jällegi on tegu ühe tüüpilisema mõistuse trikiga.

Täpselt sellisel viisil on meisterlik mõistus hakkand ära kasutama ärkamisaega. Ta justkui näiliselt võtaks vastu informatsiooni, aga toimiks edasi endisel manipuleerival viisil. See on juba kõrgem pilotaaž.

Allikas: Astraalrännak hingedefoneerijate maailma

Pilt: helenmacmillian.com

Toimetas Mariann Joonas