Foto: Erik Kulu, Austin Hess – Tartu Ülikool / University of Tartu, ESTCUBE team, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons

Eesti tudengite loodud kuupsatelliit ESTCube-1 on valmis, läbinud edukalt viimased katsed ja alustas 21. jaanuaril teekonda, et aprillis Prantsuse Guajaanas asuvast Euroopa kosmosesadamast kanderakett Vega pardal üles orbiidile lennata, vahendab Alkeemia.ee.

“ESTCube-1 satelliidi üks peamisi eesmärke on teaduse populariseerimine ja hariduslik missioon, mille võib tänaseks juba edukalt õnnestunuks lugeda: selle projekti kaudu saavad Eesti tudengid kosmoseteaduse teoreetilist õpet ka praktikas rakendada. Arvan, et kõik programmist viie aasta jooksul osa võtnud sadakond tudengit usuvad, et suuri tegusid on võimalik teha siinsamas Eestis,” kommenteerib tudengisatelliidi projekti juhendaja, Tartu Ülikooli dotsent ja Tartu Observatooriumi vanemteadur Mart Noorma.

Meie üliõpilaste satelliit on erakordne oma teadusliku missiooni poolest: koostöös Soome ja Saksa partneritega katsetatakse ESTCube-1 pardal uudset, Soome meteoroloogiainstituudi teadlase Pekka Janhuneni leiutatud elektrilist päikesepurje. Katsetatav tehnoloogia võib tulevikus võimaldada nii kiireid planeetidevahelisi lende kui ka kosmoseprügi likvideerimist. Sellist suurejoonelist missiooni kandva ja kõrgtehnoloogiat täis kuupsatelliidi mõõdud on 10 x 10 x 10 cm ja kaal veidi üle kilogrammi. Satelliidi juhtimiskeskus tuleb Eesti sisulisse kosmosekeskusesse – Tartu Observatooriumi.

Rahvusvaheline haridusprojekt

Lisaks kosmiliste visioonide teostamisele on tudengite jaoks väga atraktiivne ka satelliidiprojekti rahvusvaheline meeskond. Võimalus päris kosmoselaeva ehitada tõi lisaks Eesti tudengitele projekti juurde mitmeid üliõpilasi Lätist, Saksamaalt, Ukrainast, Leedust ja Ameerika Ühendriikidest. Kokku saab juba 2008. aastal alguse saanud projekti tulemusena kaitstud kolm doktorikraadi ja üle 40 lõputöö.

“Meie loodud on kogu kosmoselaeva juhtimisteooria, elektroonika, sidesüsteemid, tarkvara ja mehhaanika. Missioonil katsetatava elektrilise päikesepurje teooria loodi Soome Meteoroloogia Instituudis. Helsingi Ülikoolis arendati elektrilise päikesepurje jaoks vajalik alumiiniumtraatide süsteem. Jyväskylä Ülikooli ja Ida-Soome Ülikooli teadlased ja doktorandid töötasid välja ESTCube-1 pardal katsetatava elektronkahuri. Elektrilise päikesepurje komponendi kosmoses lahtipakkimiseks vajaliku mehhaanilise lahenduse arendasid välja Saksa Kosmoseagentuuri insenerid. Sellise mastaabiga rahvusvaheline koostöökogemus on meile väga arendav, põnev ja oluline,” rõõmustab ESTCube-1 projektijuht Silver Lätt.

ESTCube-1 valmimine ja kosmosesse jõudmine on esimene samm Eesti pürgimisel kosmoseriigiks. Kosmosetehnoloogia on üks kõrgtehnoloogilisemaid majandusvaldkondi, kuhu ligipääs avaks ka Eesti ettevõtetele palju põnevaid võimalusi. Lisaks satelliidiprojektile käib töö Euroopa Kosmoseagentuuri (European Space Agencyehk ESA) täisliikmeks saamise nimel.

ESTCube-1 kodulehekülg.

Loe pikemalt Alkeemia.ee-st.

Toimetas Mariann Joonas