Sinivärvik. Foto: Wikimedia Commons / Svencapoeira – CC BY-SA 4.0

Teatud seentes leiduv psühhoaktiivne aine psilotsübiin* ja selle metabolismi käigus tekkiv psilotsiin on taas leidnud uuringutes kinnitust kui potentsiaalselt kasulik aine psüühikahäirete ravis. On leitud, et psilotsübiin kustutas hiirte mälust traumaga seotud hirmu ning stimuleeris isegi uute ajurakkude kasvu.

Hiiri õpetati loomkatsete käigus kartma kindlat helisignaali, mida nad seostasid elektrišokiga. Peale väikest doosi psilotsübiini ei reageerinud hiired enam helisignaalile hirmuga. Nad justkui “kaotasid hirmu“, kommenteeris üks uuringu autoritest Juan Sanchez-Ramos.

Psilotsübiini mõju uurimiseks oleks vaja laialdasemaid uuringuid, kuid praegu on need väga keerulised, kuna psilotsübiini sisaldavaid seeni klassifitseeritakse keelatud narkootilisteks aineteks. Psilotsübiini sisaldavad seened on näiteks Psilocybe Cubensis või Psilocybe Bispora.

Loodetakse, et psilotsübiini sisaldavatest seentest võiks olla abi posttraumaatilise stressihäire PTSD (Post Traumatic Stress Disorder), kroonilise depressiooni ja suure hulga teiste vaimsete ja füüsiliste probleemide raviks. Nendest seentest ei ole võimalik saada üledoosi ning võimalus nende tarvitamise järel endale viga teha on sama nagu teiste psühhoaktiivsete ainete puhul – kontrollitud keskkonnas väga harv.

Florida teadlaste uuringud näitasid ka, et väikeste dooside psilotsübiiniga ravitud hiirtel mõjutas see aine aju retseptorit, mis stimuleeris uute ajurakkude kasvamist ning lühimälu teket. On leitud ka, et psilotsübiin võib olla abiks depressiooni ravis, kuna depressioonis inimestel on tüüpiliselt liialt aktiivne aju prefrontaalse korteksi piirkond ning psilotsübiinil on omadus selle piirkonna aktiivsust normaliseerida. Seetõttu on psilotsübiiniga seeni kasutatud taimeravis aastasadu ravimina emotsionaalse tasakaalu taastamiseks ja vaimsete kogemuste saavutamiseks.

*Psilotsübiin on psühhedeelne aine, mida sisaldab üle 180 seeneliigi. Eestis kasvavatest seentest sisaldavad psilotsübiini terav paljak, mõned värvikud (Stropharia), sõnnikuseened (Panaeolus), koppelseened (Panaeolina) ja tulinutid (Gymnopilus), kirjutab Vikipeedia.

Allikad: Banoosh, IntelliHub, Springer Link

Foto: hempembassy.net

Artikkel ilmus Telegramis esmakordselt augustis 2013.

Toimetas Katrin Suik