See lugu on kirja pandud ühe egiptlase poolt: kõik sündmused on Egiptuses viimase 12 kuu jooksul päriselt juhtunud, kuid need on pandud USA konteksti. Proovige ette kujutada, mis oleks juhtunud, kui Obama oleks USA-s toiminud nagu tegi Egiptuses kukutatud president Mohamed Morsi.

30. juunil 2012 võidab valimised napi 50,7% häälteenamusega Barack Obama, kes annab ametivande ja võtab sisse koha Ameerika Ühendriikide presidendina.

Esimesed viis kuud, mil ta ei võta vastu mitte ühtegi olulisemat otsust – välja arvatud mõned kahtlased armuandmised tosinale süüdimõistetud terroristile –, kulgevad presidendi tööpostil küllalt sujuvalt.

Ent ootamatult, ja hoolimata oma ülinapist valimisvõidust, väljastab Obama 21. novembril 2012 dekreedi, mis annab talle täieliku võimu kuni selleni välja, et tema tulevased otsused on ükskõik millises kohtus vaidlustamatud, olles väljaspool kõiki seadusi, sarnanedes Jumala sõnaga: tema seadused on uus piiblisõna.

Algavad rahumeelsed protestid: 1,5 miljonit ameeriklast organiseerivad istumise Valge Maja ees ja taotlevad dekreedi tühistamist. Mõned Obama karmikäelised demokraatliku partei toetajad ründavad relvadega rahulikke meeleavaldajaid ning tulistavad viis protestil osalejat surnuks.

Seejärel, mõni nädal hiljem, piiravad needsamad karmikäelised demokraatliku partei toetajad ümber USA ülemkohtu hoone, takistades kohtunike kokkutulemist ja presidendi seaduse üle arutamist. Selle asemel, et kohtunikke kaitsta, saadab Obama ülemkohtu laiali ning nimetab selle liikmeid Ameerika reeturiteks. Nädal aega hiljem vallandab ta Ameerika Ühendriikide peaprokuröri, andes käsu tolle asendamiseks parteisõduriga ja seda ilma igasuguse seadusliku protsessita.

Kuu hiljem tühistab Obama Ameerika Ühendriikide põhiseaduse ning moodustab põhiseadusliku komitee, et koostada uus põhiseadus nelja päevaga (komitees ei ole ühtegi vabariiklast, erapooletut, moslemit ega juuti, vaid käputäis naisi… üksnes demokraadid ja radikaalsed usujuhid). Referendumiga, mille õiguspärasuse üle ei otsusta ükski kohtunik (kuna kõik kohtunikud boikoteerisid seda protsessi), saab uus põhiseadus napi võidu ja president Obama kinnitab selle järgmisel hommikul (hoolimata sellest, et seda toetab vaid 18% ameeriklastest).

Enne kuu möödumist kutsub ta Yankee staadionile suurüritusele kokku maailmatasemel terroristid – džihadistid ja al-Qaeda, ja kuulutab Kanadale sõja.

Kogu selle aja vältel USA majandus langeb, rahaturg kukub kokku, välisinvesteerinud on kõik liiva jooksnud, turism on välja surnud ning inimesed võitlevad elektri-, kütuse- ja veepuudusega. Töötus on kasvanud kahekordseks ja USA dollar on oma väärtusest kaotanud 20%.

President Obama annab teada oma plaanist rentida kogu Silicon Valley ala 50 aastaks Hiinale – seda muidugi koos täieliku administratiivse kontrolliga.

Vaid 0,7%-lise häälteenamusega presidendiks valitud Obama on seda kõike teinud oma valitsemise esimesel aastal!

Lõpuks tuleb 30. juunil 2013 tänavatele 110 miljonit ameeriklast 50 osariigis, et rahumeelselt ja viisakalt nõuda – neli päeva järjest –, et demokraatlikult valitud Obama lahkuks kohe oma ametipostilt ega oleks järelejäänud kolme aastat võimul. Selle asemel, et rahvast kuulda võtta, astub president Obama parimal eetriajal üles televisioonis ja ähvardab inimesi nii läbi lillede kui ka otsesõnu.

Et kaitsta 110 miljonit ameeriklast, palub sõjaväe ülemjuhataja Obamal oma kohalt tagasi astuda ja kuna Kongress on varem juba laiali saadetud, läheb valitsemine ajutiselt ülemkohtu esimehe kätte.

Kui see oleks toimunud USA-s, siis kelle poolel oleks seisnud seadus – kas “demokraatlikult“ valitud Obama või 110 miljoni ameeriklase poolel, kes presidendi tema kohalt tagandasid?

Allikas: The Blaze

Foto: caldwellscorner.com

Toimetas Meeli Seermaa