Telegramile saatis oma UFO-loo lugeja A. L. , kes lisaks detailsele kirjeldusele toimunust joonistas nähtud tundmatu lendava objekti ka mälu järgi üles.

Järgnev leidis aset 26. oktoobril 2008, mõned minutid peale kella 4 öösel.

Ärkasin keset ööd rahulikult ja avasin silmad. Lamasin voodis, näoga akna poole. Samal hetkel nägin väljas aknaraami ääre tagant paistma hakkavaid tulukesi. Esimene mõte oli, et lennuk lendab. Hetk hiljem, kui silmad fookusesse läksid, oli aru saada, et lennukiga küll tegemist pole. Öisest ajast hoolimata nägin, ilma kahtlusteta, et tegemist on sellega, mida võiks nimetada tundmatuks lendavaks objektiks.

Oli sombune ja madalate pilvedega keskmiselt tuuline öö. Peale kärmet hüpet voodist üles ja akna juurde, jälgisin, kuidas must, madala püramiidi kujuline lendav objekt kulges maapinnaga paralleelselt allpool pilvi – umbes 20 meetri kõrgusel. Seejärel muutis ta hetkega suunda ja laskus horisondi suhtes umbes 45-kraadise nurga all minu vaatevälja jäävate raagus puude taha.

Kaotasin tolle viivuks silmist, kuid juba hetke pärast nägin objekti eemalduvat puulatvade kõrgusel üle maja taga asuva põllu. Kõik kolm liikumist toimusid sirgjooneliselt ning liikumisstiili ja -sujuvust võiks võrrelda autokere kiire ühtlase kulgemisega mööda sirget maanteed. Pehme. Stabiilne. Mõlemad trajektoori muutused olid hetkelised ja inertsitud, justkui oleks tegemist mittemateriaalse kehaga.

Objekti alumine külg oli minu suunas nurga all ja paistis rombikujulisena. Igas nurgas asetses tuhmilt hõõguv punane ringikujuline valgus ning keskel veidi suurem samuti ringikujuline tuhmilt hõõguv valkjaskollane valgusring. Nurkades asuvad valgusallikad meenutasid kuma poolest foori punast tuld, ent pulseerisid ühtlaselt ja sünkroonis umbes 0,5 Hz sagedusega tumedamaks-heledamaks. Kõik viis olid objekti põhjal selgelt eristatavad, ent ei heitnud valgust ei maapinnale ega muudele objektidele (puud, pilved). Arvan, et tuled võisid olla täitmas “mootori” ülesannet. Minu ja lendava objekti vaheline kaugus oli 55–60 meetrit. Kaugust arvesse võttes võis püramiidi põhja diagonaal nurgast nurka olla umbes 5 meetrit.

Mõtlesin: “Tohoh, lõpuks ometi [nägin ära]!” Hirmu kui sellist ei olnud, oli vaid uudishimu. Pigem vaatlesin huviga ja püüdsin lennumasina kuju meelde jätta. Ja nagu juba mainitud, siis mingit kahtlust nähtus polnud. See oli lihtsalt niivõrd ebaharilik vaatepilt, kusjuures nägin lennumasina kuju ja liikumist täiesti selgelt. Abiks oli lähedalasuva linna kuma. Valgusreostust peegeldavad pilved tekitasid kontrasti.

Kui lendav objekt oli kadunud, jooksin välja ja seisin veel mõned minutid aluspesus jahedas tuules, uurides ümberringi taevast. Läksin tagasi tuppa ja kirjutasin kõik detailselt üles. Järgmisel hommikul tegin arvuti abil nähtust mudeli. Lennumasina põhivärv näis must. Pildil on püramiidi alumine osa väga ligilähedane sellele, mida nägin. Ülaosa kontuur võis olla pisut teistsugune, sest seda oli millegipärast raskem meelde jätta kui tulesid ja nende asetust. Samuti võis ülemise osa toon paista veidi tumedam.

Mainin veel kord, et olin täiesti kaine, ärkvel ja teadvel. Tegemist ei olnud ärkamisega teise unenäkku ega uneseguse olekuga. Kõige hämmastavam oli vast ärkamise ajastus täpselt õigele hetkele, sest kogu lendava objekti vaatlus kestis vaid kümmekond sekundit. Olgugi et nägin oma silmaga, oli tagantjärele raske seda kogemust usutavana hoida. Meelel on sellega lihtsam toime tulla, lugedes teiste kirjeldusi sarnastest kohtumistest.

A. L.