Foto: Telegram.ee

Kui adekvaatseks hindate teie täna ajakirjanduse vahendusel saadavat infot? Piisavalt adekvaatseks? Või mitte nii väga? Hmm… Aga miks? Mulle endale tundub, et eriti just agentuuridest pärit välisuudiste puhul on ajakirjanikud unustanud lihtsa käibetõe: usalda, aga kontrolli.

Ühe lihtsa näitena võib tuua Muammar Gaddafi surmamise juhtumi, mida meil ja mujal lääne meedias kajastati kui suurt rõõmupidu Aafrikas (näide 1). Kui aga vaadata kohalikke väljaandeid, näeme hoopis teistsugust pilti (näide 2 ja näide 3). ,

Imelik, et Eesti, kes on ise pidanud alluma võõrvõimudele ja “vabastamisele”, ei oska hoolimata sellest, et väidetavalt on meil üks vabamaid ajakirjandusi kogu maailmas, vaadata kaugemale uudisteagentuuride levitatavast sõjapropagandast. Lihtsalt piinlik on lugeda uudiseid Afganistani, Iraagi, Iraani, Liibüa, Süüria, Mali jt Lähis-Ida, Aafrika ja Aasia riikide kohta.

Sama lugu on ka näiteks Jaapani tuumajaama katastroofiga, mille kajastamine on jäänud äärmiselt ühekülgseks või Islandil toimuv, mille kohta eestikeelne info on peaaegu olematu. Teatavasti peaks igal uudisel olema vähemalt kaks allikat, aga sageli võetakse uudisteagentuurist tulevat teadet puhta kullana, mis topeltkontrolli ei vaja.

Kui vaadata kättesaadavate materjalide hulka, siis protsentides on kõige enam kalevi alla peidetud 9/11-ga seotud USA valitsuse seisukohale vastanduvat infot. Tavaliselt satuvad selleteemalised uudised kusagile kollase meedia veergudele. Miks? 9/11-st on teadlased ja uurijad kirjutanud kokku rohkem sõnavõtte, teadustöid ja raamatuid kui ühestki teisest sündmusest maailma ajaloos. Kas tõesti mitte ükski neist ei ole kajastamist väärt? Kohe-kohe sünnitama hakkava raseda jalgpallurinaise Shakira alastipilt jõuab küll Postimehe esikaanele, kuid plahvatusohtlik tõestusmaterjal mitte. Miks on vaja neid nn vandenõuteooriaid karta, kui need on kõigest teooriad?

Põhjusel, et mul ei olnud emakeelset uudisteportaali, kust saada mitmetahulist pilti välisilmas toimuva kohta, hakkaski umbes aasta eest idanema Telegrami seeme ja tänaseks on sellest seemnest kasvanud esimesed võrsed.

Me anname endast parima, et eestikeelne “valge meedia”, mis kohati ka kõik teist värvi seisukohad lumekarva tooniga üle võõpab, natukenegi läbipaistvamaks teha.

Mariann Joonas
Telegrami peatoimetaja