Me elame informatsiooni ja ärkamise ajastul, kus nii mõnigi päevavalgele tulnud tõde on esmalt tituleeritud vandenõuteooriaks ja inimesed, kes uut ja tihtilugu häirivat informatsiooni uurivad, hulludeks vandenõuteoreetikuteks. Samas, ajas tagasi vaadates näeme, et inimesed on paljud teooriad ajapikku omaks võtnud. Uuringud näitavad, et näiteks 90% inimestest ei usu ametlikku versiooni John F. Kennedy mõrvast, üle 70% newyorklastest ei usu ametlikku teooriat 9/11 terrorirünnakutest ja enamik inimesi üle maailma usuvad täna, et inimrass ei ole ainuke intelligentne eluvorm Universumis. Toome siinkohal oma lugejateni vägagi intrigeeriva loo, mis viimastel aastatel aina enam tuult tiibadesse saab – USA salavalitsus omab ajarände ja teleportatsiooni tehnoloogiat, mille raames käis artikli kangelase sõnul 1980-ndate aastate algul planeedil Marss ka noor Barack Obama.

Mitu vilepuhujat on tulnud välja ja öelnud, et osalesid 1970-ndatel ja 80-ndatel aastatel USA salajastes programmides, mille käigus koolitati neid Marsi- ja ajareisideks, mida viis läbi DARPA.

Andrew Basiago (51) on USA-s, Seattle’is, elav advokaat, kirjanik ja krononaut, kes väidab, et teda värvati 1970. aastal väikese lapsena osalema salajases projektis Pegasus, mille raames ta reisis ajas tagasi aastasse 1863, et koguda vajalikku infot CIA jaoks. 1980. aastal käis Andrew planeet Marsil koos Barack Obamaga, kes tol ajal kandis nime Barry Soetoro.

2009. aastal esmakordselt avalikult oma kogemustest rääkinud Andrew Basiago ütleb, et tõe allasurumine on “elus ja hea tervise juures” – massimeedia on valitsuse käepikendus kõikjal üle maailma. Kuid rahvas on teada saamas, et mitte ainult massimeedia ei valeta neile, vaid ka neid ennast esindavad inimesed – poliitikud, kelle rahvas on ise justkui valinud.

Andrew räägib, et nüüd, kui ta on avalikkuse tähelepanu saavutanud, on massimeedia ajakirjanikud teda ainult rünnanud ja naeruvääristanud, kuigi algselt on kõik väitnud, et tahavad jõuda jälile tõele ning et nad on vägagi vabameelse mõtlemisega. “Näiteks 2011. aasta algul võtsid minuga ühendust Discovery kanali Universumi saladusi uuriva saate “Weird or What” produtsendid ja tegid minuga kokku üle 8 tunni intervjuusid. Kui saade eetrisse läks, avastasin, et nad olid mu jutu vahele lõiganud psühhiaatrite ja füüsikute kommentaarid, kus vihjati, et ajas reisimine ja teleportatsioon ei ole veel leiutatud ja et minuga pole ilmselt kõik päris korras.

Oma eraelus olen edukas jurist olnud viimased 16 aastat. Minu kohta pole esitatud mitte ühtegi kaebust klientide poolt ning samuti olen edukalt läbinud kõikvõimalikud vaimset seisukorda kontrollivad testid. Mul on täiesti puhas register, mul pole rikkumisi ega probleeme politseiga. Olen rääkinud oma kogemustest teleportatsiooniga ja Marsi lendudest alates aastast 2000. Enamik ajakirjanikke on mu jutu pööranud tagurpidi ning kirjutavad, et mina väidan, nagu oleksin ma koos oma isaga leiutanud ajamasina. Mu kohta kirjutatakse, et ma olen kas sotsiopaat, patoloogiline valetaja või kõige kiiremini mõtlev ulmekirjanik maailmas. Kuid massimeedia ei kirjuta kunagi, et ehk räägin ma tõtt,” ütles ta.

”Ma olen USA üks esimesi krononaute, ajas rännates tõin ma USA valitsusele sadu vajalikke fakte. Ka mu lahkunud isa Raymond F. Basiago saadeti ajas tagasi 1940-ndatesse, et aidata Manhattani projekti õnnestumist ning ta kohtus selliste inimestega nagu dr Edward Teller (1908-2003), dr Stirling Colgate (sünd. 1925), dr Harold Agnew (sünd. 1921), dr Iben Browning (1918-1991) ja Steve J. Lukasik, kui ta oli DARPA juht,” lisas Andrew.

Reis Marsile koos praeguse Ühendriikide presidendiga

Basiago räägib, et 1980. aastal värvati ta osalema Marsile reisimise koolitusel. Tema toanaaber oli USA praegune president Barack Obama: “Meie teadsime teda kui Barry Soetorot, mis oli tema indoneesia nimi enne seda, kui ta selle muutis Barack Obamaks. Lisaks oli meiega koos ka noor Regina E. Dugan, kellest sai 2009. aastal DARPA esimene naissoost peadirektor, kui Obama ta sellele ametikohale määras ainult kuus kuud peale USA presidendiks saamist. Teisisõnu Regina Dugan sai selle sama asutuse juhiks, mis teismeeas teda ajarännakuteks treenis”

“Meiega koos õppis ka tulevane astronaut William C. McCool (1961-2003), kes teatavasti hukkus kosmosesüstik Columbia plahvatuses 2003. aastal. Teleportatsioon käis läbi masina, mille nimi on hüppetuba (jump-room). Selliseid masinaid oli USA-s mitu. Enne Marsile minekut koolitati meid planeeti tundma, Marsi elanikke (tulnukrass), sealset loodust ja kiskjaid,” jutustas Basiago.

Kuid lugu läheb veel huvitavamaks: “Ma teenisin USA riiki juba lapsena, mind ja Barry Soetorot (Barack Obama) ning mitut teist noort koolitati lapsest saati USA presidendiks. Meile teatati, et Barry (Obama) kui ka mina saame kunagi USA presidendiks (mitmed uurijad on väitnud ammu, et presidendiks koolitatakse inimesi juba sünnist saati ning näilised kampaaniad presidendi valimistel on ainult rahva lollitamiseks – toim.). “Meie missioonid olid sama ohtlikud kui olid Mercury, Gemini ja Apollo astronautidel.”

Basiago teleportis ajas esmakorselt aastal 1970, Marsile teleportatsiooniks treeningud algasid aastal 1980: “Lisaks minule on veel 5 endist Pegasuse projekti õpilast tulnud välja ning avalikult rääkinud Marsi missioonist, teleportatsioonist ja kokkupuutest tulnukatega. Enim tasub mainimist vilepuhuja Bernard Mendez, kellest sai 1971. aastal president Richard Nixoni assistent.”

Mendezi intervjuud saab kuulata siit.

Lisaks toetab Andrew Basiago juttu ka William Brett Stillings.

“Meie kolmega koos õppis ka varem mainitud Barry Soetoro. Nagu ka meie, nägi Barry ränka vaeva, et progammides osaleda. Ta ei ole mingi islamist või kommunist, ka tema ema oli CIA töötaja,” sõnas Andrew.

Kas need ajakirjanikud, kes töötavad massimeedias ning võltsivad lugusid, kas nemad ise teavad, et nad esindavad kellegi teise huve?

Mul on tõendeid, et mõned “ajakirjanikud”, kes mind intervjueerisid, on otseselt CIA palgal. On teada, et II maailmasõja ajal loodud USA Sõjainformatsiooni agentuurist (United States Office of War Information) kasvas välja kaasaegne teleuudiste tööstus. William Colby (1920-1966), kunagine CIA direktor, ütles toona avalikult välja, et kaasaegses televisoonis ei ole ühtegi uudistesaadet, mis ei oleks CIA taskus. Seega mina usun täiesti kindlalt, et meedias töötab väga palju inimesi, kes on teadlikud sellest, millega nad tegelevad.

Millal sa viimati Barack Obamaga suhtlesid?

Mina nägin Barryt viimast korda 1983. aastal, kui ta oli oma nime juba ära muutnud Barack Obamaks. Mõned aastad olid möödunud, ta oli palju pikemaks kasvanud ning algul ma ei tundnud teda äragi. Sel ajal olid hüppamised lõpetatud ning minu mälu oli osaliselt kustutatud mõistusekontrolli tehnoloogia abil. Küll aga on Barack Obamaga suhelnud Bernie Mendez ja väidetavalt lubab Obama rääkida oma osalusest Marsi-programmis ja hüppetoast pärast presidendiameti mahapanemist.

Kas inimesed on üldse vaimselt valmis teada saama sellist informatsiooni, millest sa räägid?

Selle kohta võib öelda kognitiivne dissonant. Alates Manhattani projektist 1939. aastal on USA salavalitsus kulutanud miljardeid dollareid ja üle võtnud enamik New Mexico osariigist, et luua midagi enamat kui järgmine massihävitusrelv. Miks seda kõike tehakse salajas? Miks kulutatakse selliseid summasid? Nad lõid teleportatsiooni aparaadi, masina, millega saab saata ajarändurit ajas edasi või tagasi. Avalikkusele räägitakse sootuks teist juttu. Iga kord, kui DARPA-le määratakse uued rahasummad, siis nad demonstreerivad mingit uut James Bondi stiilis leiutist, á la kaamera, mis on kinnitatud mesilase külge.

Mis asi täpsemalt oli projekt Pegasus?

Projekt Pegasus oli salajane julgeolekualaste uuringute arendamisprogramm, mida juhtis DARPA (The Defense Advanced Research Projects Agency on USA Kaitseministeeriumi alluvuses olev agentuur, mille ülesandeks on uute militaartehnoloogiate väljatöötamine). Projekt Pegasus sai alguse 1960-ndate lõpul, põhimõtteliselt oli tegu USA aega ja ruumi uuriva programmiga. Seal treeniti nii täiskasvanuid kui ka lapsi tulevasteks USA valitsuse krononautideks. Selleks kasutati kahte tehnoloogiat – Tesla teleportatsiooni ja kronovisiooni, ehk elektro-optilisite seadeldistega hologrammi loomine mineviku ja tuleviku sündmustest. Olin üks 140 USA koolilapsest, kes 1969. aastal projekti osalema toodi.

Miks kaasati projekti juurde ka lapsed ja mitte ainult täiskasvanud?

Täiskasvanuid kasutati ka palju, kuid lapsi kasutati erinevatel põhjusel. Esiteks uuriti Tesla teleportatsiooni käigus tekkivate vaimsete ja füüsiliste mõjude tagajärgi. Teiseks oli neil vaja koostööalteid väikseid inimesi, sest hologrammid, mis loodi kronoviisoritega, ei pidanud alati vastu, kui suuri inimesi kasutati hologrammi sees ehk teisisõnu loodi aken mineviku ja tuleviku sündmuste sees. Selle jaoks viidi läbi spetsiaalsed koolitused. Kui meie olime hologrammi sees, siis toimis mehhanism paremini ja me saime seda kasutada kui moodust koguda informatsiooni teisest ajast. Lisaks koolitati meid osalema ka hilisemates täieulatuslikumates aja ja ruumi programmides, milles me pidime osalema täisealisteks saades.

Kas nad treenisid teid koguma infot ja sellepärast ei kasutatud näiteks loomi?

Meid kasutati vägagi suurel määral info kogumiseks ja meid koolitati spetsiaalselt välja töötatud tahhistoskoopidega ehk kiirõppe masinatega. Meile õpetati kõike, mis puudutas teadust ja ühiskonda alates renessansi ajastust.

 Andy väidab, et lapsena teleporteeriti ta tagasi aastasse 1863.  Sellesse aastasse saadeti ta CIA soovil andmeid koguma ning Andrew väidab, et väike poiss sellel Gettysburgis võetud fotol on tema. Sama pildi peal on ka Abraham Lincoln. Ta väidab, et need erakordselt suured kingad, mis poisil pildi peal jalas on, tulevad sellest, et ta kaotas oma kingad ära ja üks mees tänavalt andis talle enda omad asemele.

Misasi on CIA Marsi külastamise programm?

1972. aasta paiku, kui ma Pegasusest lahkusin, oli New Mexico laborites välja töötatud uut sorti ajarännutehnoloogia. Tegemist oli väikeste, umbes mikrolaineahju suuruste seadeldistega, millega saadeti dokumente ühest mandriosast teise. 1970-ndate lõpuks oli sellest tehnoloogiast välja aretatud hüppetoad. Hüppetuba on lifti meenutav seade, mille sees olles muutub see silindriks, ning muudab oma asukohta. Kuidas see toimib, seda mina ei tea. Meile, kes me olime värvatud osalema CIA Marsi külastamise programmis 1980. aasta suvel, ei räägitud mitte kunagi sellest, kuidas see tehnoloogia töötab. See hüppetuba asus aadressil 999 North Sepulveda Blvd, El Segundo, Californias, üsnagi Los Angelese lennujaama (LAX) vahetus läheduses. Reis hüppetoas kestis umbes pool tundi. Sellel ajal nägime neljakandilist ruumi muutumas silindriliseks, seinad hakkasid läbi paistma ja lagi läks keerdu kui vurr. See oli transfüüsiline viis reisimiseks. Hüppetoa materjal tegi asju, mida maised materjalid teha ei saa.

Kirjelda mis juhtus siis, kui te Marsile jõudsite?

Kui reis lõppes, siis avanes uks ja me avastasime end olevat ruumis, kust viis trepp üles. Läksime trepist üles ja jõudsime Marsi pinnale. Meile olid kaasa antud respiraatorid, mida kandsime. Meid ootasid vastas kolm tsiviilisikut, kes töötasid ka CIA heaks. Nemad ei kandnud respiraatoreid, seega küsisin, kas mina võin oma respiraatori ära võtta. Mulle öeldi jah ning tegin seda. Avastasin, et saan hingata Marsi pinnal, kuigi see polnud väga lihtne. Tunne oli, nagu oleksin mägedes, veidi raske oli hingata ja pea käis kergelt ringi.

Teiega koos osales selles programmis ka tulevane USA president Barack Obama, kes tollel ajal kasutas nime Barry Soetoro?

Jah. Ma olen selles täiesti kindel. William Brett Stillings, kes samuti meiega koos programmis osales, kinnitab samuti, et Barry Soetoro osales ka Marsi-külastus programmis. Meie koolitust juhtis tänaseks vägagi tuntud kaugvaatleja major Ed Dames. Tol ajal töötas ta USA armees ja tema aumärgiks oli kapten. Stillings, mina ja veel kaheksa noort õppisime väikeses kolledžis Põhja-Californias, kus Ed Dames meid kolme nädala jooksul juhendas. Meile õpetati kõike, mida inimene, kes läheb hüppetoaga Marsile peaks teadma. Dames rääkis meile Marsi ajaloost, geoloogiast, hüdrololoogiast, Marsi humanoid- ja loom-eluvormidest. Pikemalt räägiti Marsil elavatest kiskjatest, kelle eest me pidime end Marsil olles kaitsema.

Miks üldse saadeti inimesi Marsile?

Meile öeldi, et USA valitsus on otsustanud rajada Marsile kaitse, mis kaitseks Maad kosmiliste ohtude eest. Ma ei räägi tingimata tulnukate ohust vaid näiteks võimalusest, et Maad võiks tabada asteroid. Lisaks soovisid nad just tsiviilisikuid Marsile saata, et seal baase rajada, n-ö kanda kinnitada ja hiljem territoorium enda omaks kuulutada. Minule teadaoleva info kohaselt on need baasid tänaseks juba rajatud, sest kunagise USA presidendi Dwight David Eisenhoweri (1890-1969) lapselaps Laura Eisenhower kinnitab, et teda prooviti värvata Marsile elama minna 2006. aastal. 1980. aasta suvel ütles Ed Dames meile, et viie aasta jooksul on 97 000 Marsile saadetud inimesest ainult 7000 ellu jäänud.

Kuidas nad surid?

Enamik langesid kiskjate saagiks või surid nälga. Marsil on vähe vett ja toitu saab ainult kas jahti pidades või läbi hüppetoa saadetud pakkidega. Seega sa peaksid oma kodust liikuma regulaarselt hüppetubade juurde toidu järele. See oli aastal 1980. Meil on infot, et tänaseks elab Marsile rajatud baasides sadu tuhandeid inimesi.

CIA ohvitser Courtney M. Hunt, kes oli meie teine koolitaja, andis mulle respiraatori ja mürgipilli, juhuks kui ma peaksin kiskjate küüsi sattuma. Tema ütles mulle korduvalt, et ka minust saab USA president kunagi. Viimati ütles ta mulle seda aastal 2000.

Ka minu isa rääkis mulle juba 1980. aastal, et minust ja Barryst saavad kunagi Ühendriikide presidendid. Mäletan veel, et Bretti isa oli hämmingus, et Barryst kui mustanahalisest noormehest, saab USA president. Samuti huvitas mind, miks CIA riskib kahe tulevase presidendi saatmisega Marsile. Põhjuseid võib olla mitmeid, võimalik, et nad valmistasid meid ette suurteks riskideks ja vastutusteks, mis selle ametiga kaasnevad. Võib ka olla, et tänu ajarändamisele olid nad teadlikud, et meist kunagi saavad presidendid ja hakkasid meid juba varakult ette valmistama selleks.

Kas sa nägid Marsil humanoide või marslasi?

Jah. Marsil on kolme tüüpi humanoide. Ühed on väga meie sarnased, nad on meie sugulased, kes põgenesid Maalt Marsile. See tsivilsatsioon põgenes orienteeruvalt 11 500 aastat tagasi, kui meie Päikesesüsteemis toimusid suured katastroofid. Teine liik marslasi on välimuselt Nosferatu-sarnased, neil on pikemad kolbad, kõrvad ja näpud kui inimestel. Nad pelgavad inimesi, nägin neid aegajalt nurga tagant piilumas. Minule teadaolevalt on kolmas liik klassikaliste hallide sarnased humanoidid aga mina neid ise ei näinud.

“Mõned meist on otsustanud rääkida tõtt, teised on otsustanud auväärselt vaikida, nagu nad kunagi olid lubanud,” ütles intervjuu lõpetuseks Basiago, kes on teatanud, kandideerib USA presidendiks aastal 2016.

Andrew Basiago intervjuu saates “Coast To Coast AM” aastal 2011.

Andrew Basiago Roxy Lopezi saates “Truth Denied” aastal 2012.

Andrew Basiago 6-tunnine intervjuu Project Camelotile.

Lisalugemist: Project Mars, Project Pegasus, Project Pegasus Facebook, Andrew Basiago 2016, Bernard Mendezi koduleht, Exopolitics, Coast to Coast, William Stillings Fan Club

Toimetas Hando Tõnumaa