Paavst Benedictus XVI on otsustanud pärast tagasiastumist jääda Vatikani, tuues põhjuseks isikliku julgeoleku ja privaatsuse. Aga see otsus tagab talle ka legaalse kaitse katsete vastu teda süüdi mõista seksuaalkuritegude ja inimsusevastaste kuritegude kohtuasjades, mida esitatakse katoliku kiriku vastu üle terve maailma.

Anonüümseks jääda sooviv Vatikani ametnik kinnitas, et paavsti jäämine Vatikani on vajalik, kuna sealt lahkudes oleks ta kaitsetu: tal ei oleks enam positsioonist tulenevat puutumatust, eelisõigusi ja turvalisust. Vatikani ametnikud tõid otsust põhjendades välja argumendid, et Vatikani politsei juba teab paavsti ja tema harjumusi ning suudab seetõttu kaitsta teda paremini kui ühegi teise maa politseijõud. Väidetavalt ei ole Vatikanil piisavalt ressursse, et palgata salateenistust, kes tagaks paavstile isikliku turvalisuse väljaspool riigi territooriumi ning samuti kardetakse, et paavsti elukohast võib saada palverännakute sihtkoht.

Ainus probleem, mida Vatikani ametnikud seoses selle otsusega on maininud, on see, et kui uus paavst langetab mõne otsuse, mis konservatiividele ei meeldi, siis pöörduvad nood toe saamiseks Benedictuse residentsi.

Süüdistused seksuaalse kuritarvitamise skandaalidele reageerimata jätmises

Võtmeargument selle otsuse juures on siiski paavsti haavatavus väljaspool Vatikani territooriumi seoses kohtulike süüdistustega katoliku kiriku vastu seksuaalse kuritarvitamise juhtude osas.

2010. aastal nimetati Benedictus süüaluseks kohtuasjas, mis väitis, et olles 1995. aastal kardinali positsioonil, ei võtnud ta mitte midagi ette seoses infoga preestri kohta, kes oli seksuaalselt kuritarvitanud kurtide kooli poisse aastakümnete eest USA-s. Kohtuasi võeti tagasi aasta hiljem ja Vatikani ametnike sõnul oli see suur võit, mis tõestas, et paavst ei ole vastutav preestrite tegude eest. Praegu ei ole Benedictuse vastu avatud ühtegi kohtuasja, kuid Vatikan ei välista võimalust, et neid võib tulla.

Kui paavst 2010. aastal Suurbritanniat külastas, nõudis briti kirjanik ja ateistlik aktivist Richard Dawkins, et paavst arreteeritaks ning ta annaks vastust kiriku laste kuritarvitamise skandaalide osas. Koos ajakirjanik Christopher Hitchensiga palkasid nad advokaadid, kes leiaks seadusliku võimaluse kirikupead vastutusele võtta, aga kuna Benedictus oli riigi juht, siis kehtis talle diplomaatiline puutumatus.

2011. aastal pöördusid vaimulike seksuaalse ahistamise ohvrid Rahvusvahelise Kriminaalkohtu poole palvega uurida paavsti ning kolme Vatikani ametniku süüasja seksuaalses ärakasutamises. Kaks erinevat seksuaalse kuritarvitamise ohvreid koondavat institutsiooni – Center for Constitutional Rights (CCR) ja Survivors Network of Those Abused by Priests (SNAP) – esitasid Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule kaebuse, väites, et Vatikani ametnikud on korda saatnud inimsusevastaseid kuritegusid, kuna nad on võimaldanud ja tolereerinud seksuaalkuritegusid. Kaebust lubati analüüsida selles osas, kas selline kaebus kuulub Rahvusvahelise Kriminaalkohtu pädevusse. Algselt loodi see institutsioon 2002. aastal maailma ainukese püsiva sõjakuritegude tribunalina. Kaebust siiski ei võetud menetlusse ja seda otsust ei põhjendatud.

Lateraani lepingute järgi tagatud immuunsus ja ringkaitse paavsti ümber

Tagasiastumise järel ei ole Benedictus enam täievõimuline Vatikani riigi valitseja, kuid tal säilib Vatikani kodakondsus ja residentsus. Lähtuvalt 1929. aastal Itaalia ja Püha Tooli vahel sõlmitud Lateraani lepingutest, mis sätestasid Vatikani linna kui iseseisva riigi staatuse ning selle neutraalsuse ja puutumatuse, säilitab Benedictus immuunsuse isegi siis, kui ta teeb vahel väljasõite Itaalia territooriumile.

Vatikani seisukoht on, et paavst ei saa olla vastutav teiste kordasaadeted kuritarvitamise juhtude eest, kuna preestrid alluvad piiskopkondadele, mitte otse Vatikanile. Nende sõnul ei saa võrrelda paavsti positsiooni firma tegevjuhi positsiooniga.

Ohvrite grupid aga süüdistavad Benedictust selles, et too on teadlikult mööda vaadanud kohalike kirikute tavadest, mis liigutasid lasteahistajatest preestreid ühest kogudusest teise, selle asemel, et neilt koguduse juhtimise õigus ära võtta ning nad võimudele üle anda – eriti võttes arvesse Benedictuse eelmist ametikohta Vatikani doktriinide osakonna juhina.

Vatikan ei nõustu selle väitega, viidates sellele, et paavst on kuritarvitamise ohvritega kohtunud, vabandanud ning andnud korralduse põhjalikuks uurimiseks kuritarvitamise juhtude kohta Iirimaal. Kuid ohvrite esindajad leiavad, et sellisel võimupositsioonil, nagu Benedictus on olnud üle kolme aastakümne, kõigepealt kardinali ja siis paavstina, oleks pidanud korda saatma palju enamat. Skandaalid algasid juba aastaid enne, kui kardinal Joseph Ratzinger valiti paavstiks aastal 2005 ning aina enam sarnaseid juhtumeid tuuakse päevavalgele.

Allikad: Reuters, Telegraph

Veel katoliku kiriku seksuaalse kuritarvitamise skandaalidest: Huffington Post, Reuters, Telegraph 1, Telegraph 2

Toimetas Katrin Suik