Eesti taasiseseisvumispäeval kõnelenud president Toomas Hendrik Ilves hoiatas eestimaalasi riigitüdimuse eest, mis väljendub mõtlemises, et kõik on juba paigas ja millegi uue ning parema saavutamine on lootusetu.

Ilves meenutas, kuidas kirjanik Ain Kaalep muretses 1999. aastal selle pärast, kas Eesti Vabariiki 1930-ndatel aastatel esimest korda vaevama hakanud riigitüdimus ei hakka taastatud vabaduse tingimustes tagasi tulema, sest kõik muutub juba liiga endastmõistetavaks. “Riigitüdimus, millest räägiti 1930-ndail ja millest kõneles Ain Kaalep – tunne, et kõik on juba paigas, peatunud, stagneerunud, lootusetu – on ohtlik, aga ka petlik. Me saame ka täna ikka uuesti alustada, luua uut ja paremat. Igaüks oma elus. Äris. Kunstis. Valimistel kandideerides ja valides. Andkem endale ja teistele see võimalus, selmet jääda varasemate eksimuste varemeile oma häda kurtma või teise oma parastama,” arutles Ilves.

Riigipea sõnul tajuvad erinevaid riigikordi näinud inimesed, kui üürike oli vabaduse esimene kestvus. “Kes kahekümneselt oli tunnistajaks oma riigi loomisele, nägi neljakümne kaheselt kõige kadumist. Kes vabaduse saabudes oli kolmkümmend seitse, nägi võõrvägede sissemarssimist enne kuuekümnenda juubeli tähistamist. Suurem osa meist siin nägid oma silmaga iseseisvuse teist tulemist,” rääkis Ilves.

Tema sõnul näitab eestimaalaste jõudu see, et on alati suudetud uuesti alustada, kui anti võimalus.  “Eesti edu on alati seisnenud uuesti alustamises. Ja kiires õppimises. Talude priiks ostmine, mis algas oma 150 aastat tagasi. Talud ja inimesed ja Eesti said seeläbi justkui uue elu. Uue alguse. Läinud sajandil, Eesti Vabariigi loomine. Ja selle taastamine. Kahekordne ime.  Masu ajal, pankrotistunud ärid ja koondatud töökohad. Ja taas on neid, kes alustavad midagi hoopis muud. Uus haridus. Uus eriala,” rääkis Ilves.

Riigipea sõnul on eestimaalased vabad ning alati on olnud võtta uus võimalus. “Selles mõttes oleme igavesed revolutsionäärid. Kui endistviisi enam ei saa või ei taha, saame teha teisiti. Oskus uuesti alustada ongi meie edu võti. Kui riik suudab uuesti alustada ja tagasi tulla, siis miks ei võiks seda suuta kestahes meist,” küsis Ilves.

President ütles, et enne omariikluse teket jäid eestimaalased aastasadu ellu kogukonnana. “Meil oli midagi ühist, mis meid elus ja koos hoidis. Usun, et see midagi on kusagil alles. Meid pole palju, aga meie lood on erinevad. Me kiirelt inimpõlvedega võidu jooksnud ajaloo tõttu mõjutab tänaste eestlaste kogemust palju ka aeg, mil oleme siia tulnud. Meilt endilt ju ei küsitud, millal me tahame tulla,” rääkis Ilves.

Riigipea sõnul ühendab kõiki eestimaalasi oma vaba riik, õigusriik, eesti keel ja kultuur. “Aga ka pikk talv ja Euroopa keskmisest ikka veel madalam SKT. Teisalt omanikutunne, hoolimine oma ümbrusest. Eesti elumaastikku tehakse kogu aeg tasapisi korda,” ütles Ilves.

Riigipea sõnul on julgus alustada uut kiire õppimise saladus. “Uuesti alustada saab ka avalikku arutelu, seda, kuidas me omavahel räägime. Siin on võti eelkõige vaimse kultuurimaastiku loojate käes, kellest paljud on täna siia kogunenud. Meie avalik kõnepruuk on kandumas kaugele tsiviliseeritust. Kes veel, kui mitte sõnumikunstnikud, peaksid mõistma, et sõna on tegu. Sõnal on mõju ja jõudu,” arutles Ilves.

Tema sõnul peaks kõigil olema hoiatavalt meeles, mis toimus tõsielus, kui inimestest said sõnades rotid ja kahjurid, pursuid, maod ja prussakad. “Ja me peaksime veel mäletama, kes tulid päästma meid “rahvavaenulike klikkide” võimu alt, “kapitalistide ja vereimejate” ikkest. Meile on praegugi liiga lähedal maailm, kus õigus meist erinevaid inimesi sõimata ja vihata on muudetud õiguseks nende kallal karistamatult vägivallatseda,” ütles Ilves, lisades, et vabadus on ka võimalus oma õigustatud muresid arukalt väljendada.

Ilves julgustas inimesi looma ja mõtlema, et vältida stagneerumist ja väsimist. “Arvustagem seda, mis on valesti, kriitika on igasuguse arengu alus. Aga hinnakem seda, mille väärtust ei tohiks unustada,” märkis Ilves.

Allikas: BNS

Foto: president.ee

Toimetas Mariann Joonas