Leidub inimesi, kes näevad igal öösel põnevaid unenägusid ja mäletavad neid piisavalt hästi, et need hommikul kirja panna või teistele edasi jutustada. Nad on kergema unega ja reageerivad ärkvel olles paremini oma nimele, vahendas TÜ teadusuudiste portaal Novaator Lyoni ülikoolis läbi viidud uurimuse tulemusi.

Kognitiivpsühholoogia uuring näitas, et isiksuse omadused (kogemustele avatus, meeleerksus, süvenemisvõime), loovus, öised ärkamised ja suhtumine unenägudesse on seotud unenägude mäletamise sagedusega. Neuroteadlane Perrine Ruby jälgis vabatahtlike inimeste aju elektrilist aktiivsust. Pooled uuritavatest mäletasid väga hästi oma unenägusid ja väitsid end neid nägevat peaaegu igal öösel, ent ülejäänud suutsid unes nähtut meelde jätta harva, keskmiselt umbes korra kuus.

Eksperimendi ajal kuulasid inimesed nii unes kui ka ärkvel olles taustamuusikat, mille vahele lausuti nende eesnime. Nime kuuldes tekkis mõlema rühma inimestel erinev ajuaktiivsuse muster. Unenägusid mäletavate inimeste aju reageeris oma nimele intensiivsemalt. Ruby sõnul vastas unenägusid mäletavate inimeste aju paremini helidele ja muudele välistele ärritajatele ja pani nad kergemini ärkama. Levinud teooria kohaselt soodustab just ärkamine unes nähtu meeldejäämist.

Võis eeldada, et erinevad ajulained tekivad kahel katsealuste rühmal vaid siis, kui neid une ajal nimepidi kutsutakse. Unenägude mäletajate aju aktiivsus suurenes ka siis, kui nad olid oma nime kuuldes üleval. Võib järeldada, et ilmselt talitlebki nende kahe inimtüübi aju pisut erinevalt, kuna inimeste närvisüsteemid töötlevad infot erineval moel: üks töötlusviis talletab unenäod kergesti mällu, teine paneb inimese oma öised nägemused unustama.

Allikad: Novaator, Frontiers in Consciousness Research

Foto: cassiopeiaart.deviantart.com

Toimetas Ksenia Kask