Mustad augud on ruumi osad, kus valitseb ülitugev gravitatsioon. Isegi valgus ei suuda selle küüsist põgeneda. Aega, ruumi ja gravitatsiooni käsitlev üldrelatiivsusteooria ennustas nähtuse esinemist kosmoses, kust need hiljem leitigi. Musta augu matemaatilisi võrdkujusid leidub aga ka Maa peal, kirjutab teadusportaal Novaator.

Šveitsi föderaalse tehnoloogiainstituudi teadlane George Haller ja Francisco Beron-Vera USA Miami ülikoolist uurisid Nõelaneeme hoovuse satelliidipilte. Nõelaneeme hoovus kulgeb India ookeanist Aafrika idarannikule. Aafrika lõunatippu jõudes liigub suurem osa veest tagasi India ookeani poole, ülejäänud veemass jõuab võimsate veealuste keeristena Atlandi ookeani. Eriline arvutiprogramm otsis fotodelt mustade aukudega sarnanevaid veekeeriseid.

Kosmoses on ülitihedad mustad augud ümbritsetud ülitugeva gravitatsiooniga, mis suunab footonid augu ümber tiirlema. Need ei kuku auku ega pääse minema. Samalaadne kindlapiiriline ja enam-vähem pritsmevaba liikumine tekib ka veekeeriste sees. Kolme kuu jooksul tekkis Nõelaneeme hoovuses kaks sarnast keerist.

Teadlaste sõnul aitab uurimus paremini mõista, kuidas liiguvad ookeanis praht ja reostus. Keerisena liikuv veemass on erakordselt püsiv. Merelistesse mustadesse aukudesse lõksu jäänud prügi ja nafta ei pääse sealt enam välja ja liigub koos keerisega pikkade vahemaade taha.

Uurijate oletusel võib sarnaseid keeriseid leida ka orkaanide seest. Samuti võivad need esineda teistel planeetidel, näiteks Jupiteril, mille atmosfääris möllavad vägevad tsüklonid ja antitsüklonid.

Allikad: Novaator, algne uurimus internetiajakirjas arXiv

Foto: powerlisting.wikia.com

Toimetas Maarja Aljas