Maailmas kõige enam kasutusel olev sünteetiline magustaja, mida leidub suures hulgas gaseeritud karastusjookides ja maiustustes, on toodetud geneetiliselt muundatud organismide abil ning paljud teadlased leiavad, et seda peaks rohkem testima toksiliste kõrvalmõjude osas.

1999. aastal avaldas The Independent artikli pealkirjaga “World’s top sweetener is made with GM bacteria“  (Maailmas kõige levinum kunstlik magustaja on tehtud GM-bakteri abil). See artikkel on üks varaseim aspartaami probleemi avalikkuse ette toomine peavoolu ajalehes, kuid kahjuks ei saanud see kuigi palju tähelepanu. Tõenäoliselt alahinnati aspartaami mõjusid tollal veel üsna palju. Võrreldes 1999. aastaga on inimesed saanud palju teadlikumaks Monsanto ja aspartaami osas, kuid siiski teatakse aspartaami tootmise kohta üsna vähe.

Õnneks on 1981. aastal välja antud patent nüüd internetis kättesaadav ning see kinnitab kogu seda infot, mida Monsanto varem lahkelt jagas – enne seda, kui korporatsiooni kiire kasvamine sundis neid suuremale ettevaatlikkusele.

Tootmisprotsess

Aspartaami tootmisprotsessi kirjeldus on patendi kohaselt järgmine:

1) kloonitud mikroorganisme (mis patendi kohaselt on geneetiliselt modifitseeritud E. coli bakter) kultiveeritakse suurtes anumates, mille keskkond on nende jõudsaks kasvuks sobiv;

2) hästitoidetud E. coli bakterite n-ö väljaheide on valk, mis sisaldab aspartaami tegemiseks vajalikku aminohapete järjestust (Asp-Phe);

3) laboriassistendid koguvad need bakterite elutegevuse jäägid kokku;

4) neid jääke töödeldakse, sealhulgas metüülimisega (metanooli lisamine).

Terve mõistuse kohaselt ei tohiks selline kraam mitte kuidagi meie keha lähedalegi sattuda, kuid patendi autorid leiavad, et aspartaam on turvaline ja toitev magustaja. “Aspartaam pole mitte ainult magusam kui sukroos, vaid ka sellest parem. Sukroos saab keha varustada ainult energiaga, kuid aspartaam koosneb aminohapetest, mis on keha valkude ehituskivid,“ ütleb ametlik dokument, mis mitte ainult ei paljasta šokeerivat tõde aspartaami tootmise taga, vaid tunnistab ka, et seda loodetakse kasutada massiliselt sukroosi asendajana.

GMO-de abil tootmise võimalik toksilisus on teadmata

Monsanto esindajad on väitnud, et kuna modifitseeritud DNA-d valmistootes ei ole, siis on see täiesti ohutu. Neil on tootmisel kasutusel kaks bakteritüve: üks on geneetiliselt muundatud ja teine traditsiooniliselt modifitseeritud. USA turu jaoks toodetakse enamik aspartaami GM-bakteri abil, kuid muude turgude jaoks väidetavalt traditsiooniliselt modifitseeritud bakteriga. Sussexi ülikooli teadlane Erik Millstone kommenteeris 1999. aasta artiklis, et aina enam keemiaettevõtteid kasutab oma toodangu jaoks geneetiliselt modifitseeritud baktereid, ilma et nad avalikkust sellest teavitaks.

Teadlased kardavad, et toidusse, mis on toodetud geneetilise muundamise protsessi kaasabil, võib sattuda ka teisi tundmatuid koostisosi. John Fagan, kes on endine geenitehnoloog ning juhib praegu maailma juhtivat GMO testimise keskust, on öelnud: “Kas selline saaste on toksiline või mitte, on absoluutselt teadmata nii kaua, kuni on tehtud empiirilised katsed selle toksilisuse osas. Selliseid uuringuid tehtud ei ole, vähemalt mitte selliseid, mille tulemused oleks avalikult kättesaadavad.“

Coca-Cola plaanib uut reklaamikampaaniat aspartaami turvalisuse kinnitamiseks

Hoolimata sellest, et aspartaami enda toksilisus inimesele on juba ammu teada ning on kuulda isegi küsimusi, miks seda ikka veel on lubatud toidus kasutada, plaanib Coca-Cola kompanii uut reklaamikampaaniat aspartaamiga jookide läbimüügi suurendamiseks.

Tänu inimeste aina suurenevale teadlikkusele on karastusjookide läbimüük oluliselt vähenenud, kuid dieetkarastusjookide läbimüük on kukkunud oluliselt rohkem kui ilma aspartaamita jookidel. Reklaamikampaanias plaanitakse edastada sõnumit, et dieetjoogid aitavad inimestel kaaluprobleemidega võidelda ning rõhutab, et aspartaam, mida nüüd turustatakse nime all NutraSweet, on täiesti turvaline. See kampaania on jätkuks jaanuaris alanud reklaamikampaaniale, milles püüti vastu astuda väidetele, et suhkrurikkad karastusjoogid aitavad ülekaalulisuse tekkele kaasa.

Dietoloog Andy Bellatti on kommenteerinud CBC News uudisteportaalile, et isegi kui aspartaam on 100% turvaline, on see toitumisteadlase seisukohalt ikkagi problemaatiline. Sellised ained nagu aspartaam hoiavad inimesi maiustustest sõltuvuses.“

Allikad: Natural News, The Independent, Free Patents Online

Foto: 2012books.lardbucket.org

Toimetas Katrin Suik