Jaapani võimud on avaldanud, et Fukushima Daiichi tuumajaamast lekkiv radiatsioon on saavutanud nii kõrge taseme, et sealt võib saada surmava koguse kiiritust kõigest loetud tundidega. Sel kolmapäeval mõõdeti saastunud vett hoidvate veemahutite lähedalt uus rekordkõrge radiatsiooninäit – 2200 millisiivertit tunni kohta, mis on viimasest kõrgeimast näidust tõusnud 20% kõrgemaks. Ilma kaitsevarustuseta saaks inimene selles piirkonnas paari tunniga sellise koguse kiirgust, mis oleks surmav. Võrdluseks – Eesti seadusandluse kohaselt on suurim lubatud piirmäär 100 millisiivertit tingimusel, et ühe aasta jooksul saadud efektiivdoos ei ole suurem kui 50 millisiivertit.

TEPCO hiljutine ülestunnistus, et pea 300 tonni radioaktiivselt saastunud pinnavett lekib iga päev Vaiksesse ookeani ning radioaktiivse vee mahutid lekivad, viis Jaapan valitsuse nii kaugele, et plaanitakse anda kriisi lahendamiseks enam kui 300 miljoni inglise naela (356 miljoni euro) suurune rahasüst. Selleks, et takistada pinnaseveel saastunud tuumajaama jahutusveega segunemist, plaanitakse luua tuumajaama kõrvale miilipikkune (1,6km) läbimatu jääsein, mille valmimist loodetakse 2015 aasta märtsiks. Sellist asja ei ole enne tehtud, kuid kogu Fukushima katastroof on aatomikütuste kasutamise ajaloos pretsedenditu.

Tuumajaama jahutusvee saastatus tuleneb kokkupuutest sulanud uraanikütusega sügaval kahjustada saanud reaktori sees. Hetkel jookseb reaktori keldritest iga päev välja umbes 400 tonni saastunud pinnasevett, mis pumbatakse säilitusmahutitesse. Praeguseks on juba kokku kogutud 330 000 tonni erineva saastetasemega vett. Valitsuse rahasüstiga loodetakse kiirendada uue veepuhastussüsteemi välja töötamist. TEPCO on ühe sellise juba püstitanud, kuid see ei ole kasutuses kuna prooviperioodil leiti, et kasutatav varustus korrodeerus.

Tuumaenergia on aeglaselt plahvatav pomm

Jaapani peaminister Shinzo Abe on öelnud, et mõistab nii kodumaalaste kui välisriikide kasvavat muret tuumajaama olukorra kohta, kuid et valitusus võtab olukorra juhtimise enda kätesse. Hiljuti toimunud rahvusvahelise olümpiakomitee kokkusaamisel esitas peaminister Tokyo ka ühe kandidaadina 2020 olümpiamängude toimumiskohana, lubades et seitsme aasta pärast ei ole Fukushima katastroof enam üldse probleem. Samas on kõige positiivsemad ennustused lubanud, et Fukushima puhastamiseks läheb vähemalt 40 aastat. Jaapani maksumaksjad on juba pidanud Tepco välja lunastama 6,5 miljardi inglise naela (ca 7,7 miljardit eurot) väärtuses ning kogu puhastustööde hinnaks läheb veel kümneid miljardeid. Ometi räägivad tuumaenergia pooldajad jätkuvalt seda, et tuumaenergia on madala maksumuse ja väikese süsinikujalajäljega energia ning oluline tööriist kliimamuutuse vastu võitlemisel.

Radiatsioon levib Põhja-Ameerikasse

Kuna radioaktiivne saaste levis 2011 aastal õhu teel USAsse kõigest kuus päeva peale katastroofi toimumist ning vee kaudu jõuab jätkuvalt, siis on USA elanikud aina rohkem põhjusega murelikud enda toidu ja õhu puhtuse osas. 2012 aastal avaldati teadusajakirjas International Journal of Health Services artikkel pealkirjaga „ An unexpected mortality increase in the United States follows arrival of the radioactive plume from Fukushima: is there a correlation?“ (Ootamatu surevuse tõus USAs peale radioaktiivse saaste saabumist Fukushimast: kas selles on korrelatsioon?). Leiti, et USAs on kuus kuud peale Fukushima katastroofi suurenenud kilpnäärmehaiguste levik ning imikute suremus. Samuti on Kanadast teateid selle kohta, et imiku äkksurma sündroomi sagedus tõusis British Columbia piirkonnas peale Fukushima katastroofi olulisel määral.

USAs on leitud piima proovidest 2000% kõrgemat radiatsiooni taset, kui lubatud. Piima peetakse terve toiduahela indikaatoriks – kui see on saastunud, siis on tõenäoline, et seda on ka taimed ja joogivesi. Inimestel soovitatakse hoiduda USA läänerannikul toodetud piimatoodetest, kõigist Vaiksest ookeanist püütud kaladest ja meretoidust, vihmavee kogumisest ja tarvitamisest, läänerannikul kasvanud loomade lihast, ning samas piirkonnas kasvanud lehtköögiviljadest, tomatitest, maasikatest ja veinist.

Allikad: Guardian, Guardian 2, Riigiteataja, Radiation.org, Pak Alert Press

Foto: scientificamerican.com

Toimetas Mariann Joonas