Oled sa kunagi mõelnud sellele, kuidas sinu kosmeetikatooteid valmistatakse? Oled sa läbi lugenud nimekirja koostisosadest, mille tootjad on siltidele kirjutanud? Enesele teadmata võid sa kanda nahale õõvastavat segu odavatest ja kergesti kättesaadavatest mürgistest ainetest, kirjutab portaal Alkeemia.

Kui sa pidasid ohtlikuks ainult paari kosmeetikatoodet ning uskusid, et ülejäänud naha- ja kehahooldusvahendid on iseenesest puhtad, siis tuleks sul asja lähemalt uurida. Näiteks hambapasta pole mitte midagi muud kui sünteetiliste kemikaalide kooslus ja kõik see, mida hammaste puhtuse nimel tehakse, on sõna otseses mõttes muutumas üha sarnasemaks kodukeemia toimimisele.

Kuigi sõna “kemikaalid” kasutatakse sageli halvustavas tähenduses, ei ole kõik kemikaalid tingimata mürgised. Kemikaalide kasutamine pole iseenesest küll halb, aga asi võtab halva pöörde siis, kui kasutatavad kemikaalid pole mitte naturaalsed, vaid sünteetilised ja mürgised. Huvitaval kombel sisaldavad naturaalsed tooted rohkem kemikaale kui kosmeetiliselt valmistatud tooted, kuid esimesel puhul on tegemist ainult kemikaalidega, mitte ohtlike ühenditega, nagu on paraku tõsi viimaste puhul.

Kõige levinumad sünteetilised ained, mida ei leidu mitte ainult kosmeetikatoodetes, vaid ka igapäevaselt kasutatavates naha- ja kehahooldustoodetes, on naatriumlaurüüleetersulfaat (SLES) ja ammooniumlaurüüleetersulfaat (ALES). Kui need pindaktiivsed ained segatakse kokku teiste kemikaalidega, tekib selle tulemusena tugev klass kantserogeene (vähki põhjustavaid elemente).

Materjalide ohutuskaartide (MSDS) andmetel põhjustavad need kemikaalid ärritust nahal ja silmades ning on seetõttu liigitatud keskmise kuni ägeda mõjuga silmaärritajateks.

Naatriumlaurüülsulfaati (SLS) kasutatakse hambapastades, šampoonides ja seepides, sest sellel ühendil on vahutavad omadused. Samal põhjusel kasutatakse seda ka autopesulates, garaažide põrandapuhastusvahendites, mootorite rasvärastites ja 90% vahutavates toodetes.

Hoolimata nende kemikaalidega kaasnevast võimalikust kahjust inimese tervisele, kasutavad tootjad neid kosmeetikatoodetes edasi, sest tegemist on odavate ja tõhusate ainetega. Sageli peidetakse neid kemikaale ka poolnaturaalsetes kosmeetikatoodetes selgitusega “pärineb kookospähklitest” vms.

Kuna koostisosade järjestus on alati paika pandud sisaldusprotsendi järgi, leiab eelmainitud ühendid SLES/ALES/SLS tavaliselt esimeselt kolmelt kohalt. Seeläbi võib mõista, et need võtavad enda alla valdava osa tootest.

Teised kosmeetikatoodetes kasutatavad vahutusained on polüetüleenglükoolid (nagu toote sedelile on kirjutatud), mis kõik on olemuselt etoksüleeritud pindaktiivsed ained. 1,4-dioksaan (kantserogeen) tekib nende ainete tootmise käigus ja seda leidub vähemalt pooltes kosmeetikatoodetes, mis sisaldavad etoksüleeritud pindaktiivseid aineid.

Üliodavat petrooleumi kõrvalsaadust mineraalõli kasutatakse igas neljandas ihuhooldustootes. Mineraalõli ummistab poorid ja takistab naha hingamisvõimet, sest see moodustab nahale kiletaolise kihi, mis omakorda soodustab akne ja kortsude teket.

Toote lõhn mõjutab küllaltki suurel määral tarbija otsust, kas seda toodet osta või mitte. Kuid vähesed inimesed teavad fakti, et toote sildil olev märge “sisaldab lõhnaained” võib tähendada kuni nelja tuhandet eri koostisosa, millest paljud on toksilised.

Mürgiste keemiliste ainete andmebaasi põhjal on USA toidu- ja ravimiametit teavitatud muuhulgas sellistest sümptomitest nagu peavalu, peapööritus, allergilised lööbed, naha värvimuutus, tugev köha ja oksendamine ning nahaärritus. Kliinilised katsed on tõestanud, et lõhnad võivad mõjutada kesknärvisüsteemi ning põhjustada depressiooni, hüperaktiivsust ja ärrituvust.

Kosmeetikas kasutatakse sageli ka kemikaale nimega etanoolamiinid (MEA/DEA/TEA). Need on mõeldud pH-taseme reguleerimiseks ja happe muutmiseks soolaks (stearaadiks), millest saab seejärel puhastusaine alus. Samuti kasutatakse neid šampoonides ning näo- ja kehakoorijates. TEA võib põhjustada allergilisi reaktsioone, silmaprobleeme ning juuste ja naha kuivust. Lisaks võib see aine olla mürgine, kui keha sellega pikemat aega kokku puutub.

Formaldehüüd on küllaltki tuntud vähki põhjustav aine (kantserogeen), mis põhjustab allergiaid, nahaärritust, kontaktdermatiiti, peavalu ja kroonilist väsimust.

Parabeenipõhiseid säilitusaineid (metüül, propüül, butüül ja etüül) kasutatakse ohjeldamatult mikroobide kasvu inhibiitoritena ning toodete säilitusaja pikendamiseks. Mainitud ainete kõrgest toksilisusest hoolimata kasutatakse neid laialdaselt ning need põhjustavad allergilisi reaktsioone ja nahalööbeid.

Naatriumhüdroksiid, mida teatakse ka seebikivi nime all, on võimas leelis, mida kasutatakse tööstuslikult äravoolu ja torude puhastina. Naatriumhüdroksiidi sisaldava auruga kokku puutunud töötajate kopsud on saanud kahjustada ja tõusnud on nende töötajate oht haigestuda kurguvähki. Seda ühendit kasutatakse hambapastades ja šampoonides ning pH-taseme reguleerijana ka nahakreemides. Naatriumhüdroksiidi kogunemine nahale põhjustab kontaktdermatiiti ja muudab inimesed tundlikumaks teiste kemikaalide suhtes.

Hea viis nende kahjulike toodete asendamiseks on kasutada kodus valmistatud alternatiive. Hinnalisi nõuandeid jagab India AUUP ülikooli toksikoloogiaosakonna juhataja Tanu Jindal, kes valmistab vabal ajal kodus tervist turgutavaid tooteid.

“Naha niisutamiseks pole midagi paremat piimakreemist (malaist). Silmaümbruskreemiks sobib segu sidrunimahlast, roosiveest ja glütseriinist samas proportsioonis tooniku ja kartulitest valmistatud nahapleegitajaga. Huulepalsamiks võib kasutada ka peedimahla, millesse on segatud ghee’d või võid. Tõhusaks hambapuhastusvahendiks sobib näiteks kreeka pähkli koor.”

Kui kodus preparaatide valmistamine tundub liiga aeganõudev, siis võid leida abi orgaanilistest toodetest. Paljud kaubamärgid pakuvad orgaanilisi igapäevaseks kasutamiseks mõeldud ihuhooldustooteid, kus pole sulfaate, silikooni, parabeeni ega teisi selliseid ühendeid. Üheks võimaluseks on näiteks India valitsuse juhitav ettevõte Khadi Gramudyog, mis müüb mõistliku hinnaga orgaanilisi kosmeetikatarbeid.

Tarbijaid aga eksitatakse tihti ostma kõikvõimalikke müügilolevaid tooteid. Arvukad reklaamid ja turundusstrateegiad oskavad mürgise kosmeetika vigu osavalt varjata. Inimesed, kes mõistavad sellise laiatarbekosmeetika kasutamise tagajärgi, tunnevad end abituna, sest orgaaniliste toodete hinnaklass on pahatihti liiga kõrge.

“Mind küll jahmatab selle probleemi ehedus, aga vahel ei saa ma lihtsalt loobuda huulepulga kasutamisest või näiteks enne pulma enda üles löömisest. Sellistel puhkudel tuleb välja näha esinduslik ja mina igatahes ei tea ühtegi orgaanilist aseainet huulepulgale või peitekreemile,” ütleb AUUP ülikooli nõustamispsühholoogia tudeng Devyani.

Selle küsimusega kaasneb rohkem kui üks probleem. Lisaks ohutusküsimusele viib selliste toodete kasutamine keskkonnaprobleemideni, suurendades nõnda selle segaduse likvideerimise kulusid, mis ühiskonnal tervikuna tasuda tuleb.

“Mulle ei tee niiväga muret mitte kogu see probleem, et ihuhooldusvahenditena kasutatakse kemikaalidel põhinevaid sünteetilisi tooteid, vaid pigem see, et need kemikaalid ladestuvad ajapikku mulda, sest enamik inimtekkelisi kemikaale ei ole biolagunevad,” ütles Amity keskkonnauuringute instituudi juhataja J. C. Kapoor.

“Tänapäeval on inimeste fookuses peamiselt lühiajalised eesmärgid. Pikaajaline degradatsioon jääb sageli tähele panemata. Me ei taipa, et meie tarbitavatel asjadel on kadu, mis jõuab looduses lõpuks meieni ringiga tagasi – ja kõnealusel puhul on see kadu tasakaalust väljas.”

Seega on kasulik end kasutatavate toodete koostisega kurssi viia ja otsustada, kas need on väärt suurte summade kulutamist. Võtmeks on teadlikkuse tõstmine. Lihtsad võtted, nagu toote koostisosade nimekirja põhjalik läbivaatamine ja nende ohutuse kohta info otsimine, võivad tervist säästa.

Allikas: Alkeemia

Uuri lisaks: Cosmetic Ingredient Review

Foto: Gregor / Wikimedia Commons

Toimetas Mariann Joonas