Foto: Gisela Merkuur / Pixabay 

Väga paljud inimesed kasutavad närimiskummi igapäevaselt ning reklaamid soovitavad peale iga toidukorda näts suhu pista. See võib tähendada vähemalt viite nätsu päevas. Kuid nagu iga igapäevaselt kasutatava asjaga, tuleks ka närimiskummi puhul hoolega järele mõelda, mida see sisaldab ja kui turvaline selle pidev närimine ikka on. Mõned laialt toodetavad närimiskummid sisaldavad kõige mürgisemaid aineid, mida sa toiduga tarbida võid – ei ole välistatud, et nätsud on samasugused vähitekitajad nagu sigaretid.

Tänane “Ajatu” ilmus algselt septembris 2013.

Tavapäraselt sisaldab enamus närimiskumme järgmiseid aineid: sorbitool, ksülitool, mannitool, maltitool, närimiskummialus, glütserool, looduslikud ja sünteetilised maitseained, tahkestatud kookosõli ja tärklis, aspartaam, atsesulfaam, sojaletsiin, värvained, butüülhüdroksütolueen (BHT), õunhape ja sidrunhape.

Närimiskummi baas – kujuta ette, kui keegi astuks sulle ligi ja küsiks: “Kuule, kas sa tahaksid närida veidi kummi ja plastikut?” Tõenäoliselt sa keelduksid viisakalt ja suunaksid selle inimese psühhiaatri konsultatsioonile. Närimiskummi baas on elastomeeride, pastifikaatorite, täiteainete ja vaikude segu. Üks aine, mis sellesse segusse läheb on näiteks polüvinüül atsetaat (PVA) mida kasutatakse peamiselt liimina! Või kuidas tundub idee naftatöötlemise kõrvalprodukti, parafiinvaha närimisest? Kas nende ainete närimine on turvaline? Kuigi nätsu ei neelata enamasti alla, imendub suu limaskesta kaudu siiski neid mürgiseid aineid ka kehasse.

Aspartaam – selle aine kahjulikest omadustest räägitakse juba nii palju, et see ei tohiks kellelegi uudiseks olla, et tegemist on ühe mürgiseima inimeste poolt tarvitatava ainega. Aspartaami seostatakse rohkem kui 70 erineva terviseprobleemiga alates allergiast ja migreenist kuni krambihoogudeni välja. Aspartaam kuulub erutusmürkide hulka, mis põhjustavad aju närvirakkude ülestimuleerimise ning sellega kaasneva rakkude kahjustumise. Aspartaam sisaldab fenüülalaniini – aminohapet, mille ülemäärased kogused mõjutavad aju serotoniini taset, manipuleerides meeleolu, isu, nälga ja und reguleerivate mehhanismidega. Aspartaamis sisalduv metanool (puupiiritus) laguneb peensooles ensüümidega kokkupuutumisel formaldehüüdiks ning seejärel sipelghappeks. Kuigi meie kehas moodustub neid metaboliite väikestes kogustes pidevalt, on teaduslikud uuringud tõestanud, et liigsetes kogustes aspartaami süües langetab formaldehüüd tugevalt ühe keha võimsaima antioksüdandi (glutatiooni) taset. See omakorda kutsub esile oksüdatiivset stressi, rakkude hukkumist ja DNA kahjustusi. Formaldehüüdil on tugev silma võrkkesta kahjustav ja kudesid kangestav toime. Ka ekstra lastele mõeldud Hubba-Bubba sisaldab aspartaami. Muu teabe hulgas tuleks ära märkida, et aspartaami toodetakse geenmuundatud bakteri väljaheidete baasil.

Tahkestatud kookosrasv ja tärklis – tahkestamise ehk hüdrogeniseerimise abil pikendatakse rasvade säilivusaega, muutes rasvad transrasvadeks, mille kahjulik mõju tervisele on hästi teada.

Värvained – valgete nätsude puhul on kasutatud titaaniumdioksiidi, mis on päevituskreemides ja sünteetilistes toidulisandites levinud aine. Uuemad teadusuuringud kaaluvad seda, et tegemist võib olla kantserogeense ühendiga. Paljud nätsud, eriti laste jaoks toodetud, on värvitud erksateks punasteks, sinisteks ja rohelisteks kahjulike naftakeemiast pärinevate toiduvärvide abil, mille vastu on paljudel allergia ning mida peetakse üheks tähelepanu- ja käitumishäire põhjuseks.

Magustajad – sorbitool, ksülitool, mannitool, maltitool. Neid magustajaid peetakse headeks madala kalorsusega suhkruasendajateks kuid sageli mõjuvad need tervisele hoopis hullemini, kui suhkur ning võivad stimuleerida kaalutõusu ning põhjustada kõhuvalusid ja kõhulahtisust.

Nätsu närimine ja seedeprotsess

Iga kord, kui sa nätsu närid, hakkab erituv sülg andma maole märku, et kohe saab süüa. Kõik seedesüsteemiorganid, sealhulgas pankreas, valmistuvad söögi seedimiseks. Magu hakkab eritama maohapet mis viib pikemas plaanis mao ülehappesuse probleemideni. Pidev sülje ja pankrease ensüümide eritamine kurnab ensüüme tootva süsteemi aja jooksul välja ning aeglustab seda. See aga halvendab toidust vajalike toitainete kätte saamist ning viib pikas plaanis haigestumisele, kuna keha ei saa piisavalt vajalikke toitaineid.

Võiks arvata, et näts on nii väike ja sealt saadavate mürgiste kemikaalide kogus nii ebaoluline, et miks sellest üldse rääkida? Biolagunematud kemikaalid on akumuleeruva (kuhjuva) toimega ja rasvlahustuvad. Meie aju kuivmassist moodustab rasv ca 60%. Erinevad mürgid läbivad kergelt väljakujunemata (laste puhul) või nõrgenenud aju-vere barjääri. Ajju jõudnult alustavad nad laastamistööd, kahjustades ajurakke, takistades närvivahendusainete tööd ja põhjustades pöördumatuid muutusi.

Lastel on kiirem ainevahetus ja rakukasv, mittetäielikud ensümaatilised mehhanismid, lõplikult väljakujunemata soolefloora ja alles arenemisjärgus immuunsüsteem. Seoses väikese kehakaaluga on lapsed palju vastuvõtlikumad ka pisikestele toksiinide kogustele, neil toimub täiskasvanutega võrreldes kiirem ja ulatuslikum mürkide bioakumulatsioon kehas.

Närimiskummis ei ole mitte midagi looduslikku. See on kemikaalide kogum, mis ei mõju mitte kuidagi sinu tervisele hästi, ega aita tingimata ka sinu hambaid tervena hoida. Hammaste tervishoiule aitab palju paremini kaasa tervislik mitmekülgne toitumine ja regulaarne hammaste pesemine. Ära lase reklaamidel ennast petta – värske hingeõhk ei ole väärt kummi, plastiku, sünteetiliste magustajate ja värvainete tarbimisega kaasnevat terviseriski. Alternatiivina soovitab Telegram piparmündilehtede närimist – värske hingeõhk tagatud!

Allikad: Toitumistarkus, Activist Post

Toitumistarkuse artikli kirjutas Liis Orav

Toimetas Katrin Suik