Krediidipanga nõukogu esimehel Andrus Klugel tuleb lähiajal finantsinspektsiooni nõudel pangast lahkuda, Kluge on inspektsiooni otsuse kohtus vaidlustanud ja leiab, et 9. septembril pangale tehtud ettekirjutus on kokkumäng Moskva pankuritega, kirjutab Postimehe majandusuudiste portaal E24.

Kluge kaebas koos Krediidipanga väikeaktsionäridega finantsinspektsiooni eelmisel sügisel kohtusse, nõudes, et Tallinna halduskohus kontrolliks järelevalve seaduslikkust. Samuti nõuab ta, et kohus tühistaks Moskva Pangale antud loa omada Krediidipangas enamusosalust.

Neljaprotsendise osalusega Kluge leiab, et Krediidipangas ligi 60-protsendist osalust omav Moskva Pank ei tohiks olla suuromanik. “Moskva Pank on korduvalt rikkunud Eesti seadusi, finantsinspektsioon pole sellele reageerinud ega kaitsnud Krediidipanga väikeaktsionäride huve,” ütles ta.

Näiteks on Moskva Pank püüdnud ligi pääseda Krediidipanga kliendiandmetele. Lisaks märkis Kluge, et Moskva Pank palkas 2011. aastal Krediidipanga survestamiseks endise kaitsepolitsei komissari Indrek Põdra ja ettevõtja Oleg Smoli, kellele maksis teenete eest umbes 300 000 eurot. Meeste ülesanne oli ähvardada pangatöötajaid, et nad alluks Moskva Panga nõutud kontrollikomiteele.

“Moskva Pank otsis raha, mis väidetavalt panga eelmise juhi Andrei Borodini ajal kaduma läks. Meie panga arvetel pidi olema 300–400 miljonit eurot,” ütles Kluge. Nõukogu esimees oletab aga, et pigem tahtsid Vene eriteenistused saada ülevaadet rikaste venelaste arvetest, sest Venemaa poliitika kohaselt ei tohi ametnikel välismaal arveid olla.

Kluge sõnul on ta korduvalt finantsinspektsiooni teavitanud, et moskvalased nõuavad pangasaladust. Finantsjärelevalve pole aga reageerinud.

Kolmas rikkumine, mis muudab Moskva Panga Kluge hinnangul sobimatuks pangaomanikuks, on asjaolu, et Moskva Pangal ei olnud poolteist aastat luba omada kontrollivat osalust Eesti krediidiasutuses.

“Finantsinspektsioon on teinud Krediidipanga aktsionäridele ettepaneku kutsuda Andrus Kluge tagasi nõukogu esimehe kohalt, sest Kluge reputatsioon ei ole laitmatu,” ütles finantsinspektsiooni juht Raul Malmstein lehele.

Malmsteini sõnul omandas Kluge firma Firmex Investeeringud 2011. aasta kevadel ligi 16 protsenti Krediidipanga aktsiatest. Malmstein ütles, et tehingust oleks tulnud finantsinspektsiooni teavitada ja selleks oleks tulnud saada tema nõusolek, kuid Kluge ei teinud seda.

Firmex müüs kohe osa aktsiatest edasi firmale Genovia Invest, mida kontrollisid teised Krediidipanga juhatuse liikmed. Seetõttu jäi mõlema ettevõtte osalus alla kümne protsendi piiri ehk väiksemaks kui oluline osalus, mis vajab finantsinspektsiooni nõusolekut.

“Firmexi ja Genovia aktsiaostu rahastus tuli ühelt ja samalt isikult ja tavapäratutel tingimustel. Finantsinspektsiooni hinnangul on äärmiselt küsitav Andrus Kluge tegevus Firmexi ja Genovia rahastamisel. Nimelt on mõlemale ettevõttele korraldanud rahastuse Andrus Kluge ning seda allikatest ja tingimustel, mis tekitavad finantsinspektsioonis tõsiseid kahtlusi,” ütles Malmstein.

Kluge ütles, et süüdistus on alusetu ja aktsiad olid tema firma arvel umbes veerand tundi. Samuti pole Kluge kinnitusel vähimatki tõestust finantsinspektsiooni väitel, et tegu on ühe tehinguga, mis on vormistatud kahe äriühingu nimele.

Leht märgib, et inspektsiooni ettekirjutuses on vastuolu, kuna inspektsioon uuris 2012. aasta kevadel Kluge ärialast reputatsiooni, kui ta lahkus Krediidipanga juhatuse esimehe kohalt ja lasi end valida nõukogu esimeheks. Toona ei teinud finantsinspektsioon talle ühtegi etteheidet ja hindas ta sobivaks panganõukogu juhtima. Malmsteini viidatud tehing toimus aga juba 2011. aastal.

Nüüd aga mõtles finantsinspektsioon ringi. Juhuslikult tuli inspektsiooni ettekirjutus paar päeva pärast Moskva Panga kirja, mis nõudis sama ehk Kluge lahkumist Krediidipanga nõukogu juhi kohalt, kirjutab leht.

Allikad: BNS, E24

Foto: rt.com

Toimetas Mariann Joonas