Esmaspäeval toimunud ÜRO peaassamblee istungjärguga seotud üritusel võttis sõna ka Eesti president Toomas Hendrik Ilves, kes tõi oma avakõnes internetiga seotud poliitikast rääkides näiteks Vestfaali rahu. Ta ütles, et Vestfaali süsteem, mis sätestas, et riigid (enamasti) austavad üksteise suveräänseid piire, kehtis ajalooliselt füüsilises ruumis, aga tänapäeval, kui jutt on kübermaailmast, see arusaam enam ei kehti.

“Küberruumil ei ole piire. Riigid seisavad silmitsi võimalusega, et imporditakse hävituslikult liberaalseid ideid avatud ühiskondadest,“ ütles Ilves. “Eneseväljenduse, läbipaistvuse ja aruandekohustuse ilmingud Google’i otsingu, Youtube’i video või Twitteri säutsu kaudu kujutavad endast otsest ohtu piiratud vabadustega poliitilisele süsteemile ja piiramatu internet muutub valitsevale režiimile ohtlikuks,“ sõnas ta. “Me peame valima kahe tee vahel – kas muutma interneti loomust, tõustes vestfaalilikule reguleerimise struktuurile interneti haldamises, või muutma maailma.“

Ilves rääkis umbes 60 inimese ees, osaledes vestlusringis teemal “Turvaline ja vaba internet“, mida võõrustas Eesti alaline delegatsioon ÜRO-s. Ta lõpetas oma 10-minutilise pöördumise, nentides, et ÜRO võiks “mängida rolli dialoogi elavdamises liikmesriikide hulgas interneti vabaduse ja turvalisuse teemal ning internetivabaduse kaitsmise teemal osana inimõigustest“.

ÜRO ei kontrolli reaalselt globaalset internetipoliitikat

Ent vaatamata Eesti ja ÜRO pingutustele internetivabaduse propageerimisel võib see rong olla juba läinud. Venemaa, Hiina, Iraan ja mitmed teised riigid on rakendanud jõuliselt interneti filtreerimist ja järelevalvesüsteeme. Praegust olukorda pingestab USA ja Suurbritannia kõikehõlmav luuretegevus, mis viimastel kuudel on avalikuks tulnud ja mis ei ole suunatud üksnes eeldatavate vaenlaste, vaid ka sõbralike riikide vastu.

Kuigi ÜRO peaassambleel ja teistel rahvusvahelistel organisatsioonidel peaks teoreetiliselt olema mingi mõju globaalse internetipoliitika üle, on reaalsuseks saanud see, et riigid juba blokeerivad seda infot, mida nad tahavad, ning luuravad nende järele, kelle puhul seda vähegi vajalikuks peavad, ning sellega ei kaasne mitte mingeid tagajärgi.

William Pope, Euroopa vanemnõunik USA delegatsioonis ÜRO juures, tõi välja tõsiasja, et sellised antidemokraatlikud riigid nagu Venemaa ja Hiina tahavad kasutada oma mõjuvõimu ÜRO-s ja mujal, saamaks teisi riike nõusse nende vestfaalilike internetipoliitikatega. “Nad nõuavad õigusjärgsust,“ ütles Pope vestlusringis.

Brasiilia delegatsiooni saadik Guilherme Patriota juhtis tähelepanu sellele, et kas ÜRO loaga või loata kasutavad moodsaid nuhkmisvõimalusi nii demokraatlike kui ka antidemokraatlike riikide valitsused. Patriota viitas faktile, et Obama oli hiljuti kaitsenud USA globaalset luuramissüsteemi: “Ma arvan, et on oluline tunnistada, et ei saa olla 100% turvalisust ning samas 100% privaatsust ning 0% ebamugavust. Me peame ühiskonnana tegema valikuid,“ ütles ta, lisades, et “Brasiilial on 100% ebamugavust, 0%turvalisust ja 0% privaatsust.“

“Aruandekohustust pole. USA saab luurata välismaalaste järele ilma orderi ja kohtuotsuseta. See tekitab selge diskrimineerimise. Mõlemal juhul on tegu privaatsuse rikkumisega. Brasiilias ei küsitud kelleltki, kas selline järelevalve on kuidagi õigustatud,“ ütles Patriota.

Brasiilia tõstab nuhkimise vastu mässu

Viimastel päevadel on Brasiilia ametnikud valjuhäälselt protestinud selle üle, et NSA luuras nii Brasiilia presidendi enda kui ka Brasiilia naftaettevõtte Petrobasi järele. “Sellisel moel toppida nina teiste riikide siseasjadesse on rahvusvahelise seaduse rikkumine, see on solvav põhimõtetele, mille alusel hoitakse suhteid nendega, eriti sõbralike riikidega,“ toonistas Brasiilia president Dilma Rousseff ÜRO peaassemblee ees teisipäeval. “Ühe riigi kodanike õigust turvalisusele ei saa garanteerida, rikkudes teise riigi kodanike inimõigusi,“ ütles Rousseff.

Patriota oli nördinud, et Brasiilia kui USA liitlane on jõuetu nende nuhkimistegevust peatama. Brasiilia on teinud ettepaneku kehtestada uusi nõudeid USA ettevõtetele, kes nende maal äri ajavad, nõudes näiteks serverite Brasiilias paiknemist, mis tagaks riigi parema kontrolli info üle. Riik võib hakata rajama koguni uusi rahvusvahelisi telekommunikatsiooni kaableid, mis viiks otse Euroopasse ja mujale, eirates USA-d.

“Brasiilias ei ole selliseid tehnoloogilise järelevalve võimalusi,“ ütles Patriota, “me hoiame au sees väärtusi, mida ei jaga meiega need, keda kutsutakse “autoritaarseteks riikideks“. Me oleme hüperdemokraatia kuni selleni, et me oleme kergelt düsfunktsionaalne riik. Brasiilia meedia on võrdlemisi valitsusevastane, vaatamata sellele, et me rakendame oma kommunikatsioonipoliitikas mitme osanikuga ärimudelit,“ sõnas ta.

“Ma arvan, et Snowdeni paljastused tõestavad, et mul on õigus,“ lisas Patriota. “Google ja teised suurettevõtted tantsivad USA valitsuse pilli järgi ja rahvusvaheliselt toimub kõik USA seaduste järgi – see seadus on aga loodud USA-s rakendamiseks. Kuigi me oleme osa lääneriikide grupist, kes on USA-ga sõbralikes suhetes, nuhib NSA meie presidendi e-kirjades. Sellele kõigele ei ole lõppu näha,“ lõpetas ta pessimistlikes toonides.

Allikad: Ars Technica 1, Eesti ÜRO kodulehekülg, Ars Technica 2, NY Times

Foto: activistpost.com

Toimetas Marlen Laanep