Kõrvits, kui üks kõige laialdasemalt kasvatatavaid köögivilju on uskumatult rikas meile oluliste antioksüdantide ja vitamiinide poolest. See tagasihoidlik koduses majapidamises kasvatatav madala kalorsusega köögivili sisaldab A-vitamiini, polü-fenool antioksüdantseid flavonoide nagu seda on luteiin, ksantiin ning arvukalt karoteene, vahendab portaal Hingepeegel.

Kõrvitsaid on väga erinevaid oma kuju, suuruse ja värvi poolest. Reeglina on kõrvitsad ikka kollase või oranži värvusega, samas on sorte, mis on oma viljaliha värvuselt ka kahvaturohelised, pruunid, valged, isegi punased ja hallid. Kõrvitsa värvus sõltub suuresti nende kollakas-oranžist pigmendist koores ja viljalihas. Koor on sile, kerge ning vertikaalsete “ribidega”.

Struktuurilt sõltub kõrvitsa viljaliha iseäralik kuldkollane kuni oranž värvus tema polü-fenool pigmentide rohkusest. Kõrvits on keskelt õõnes ning varustatud rohkete väikeste naturaalvalget värvi seemnetega segamini võrgutaolise moodustisega, mis seemneid kinni hoiab. Kõrvitsaseemned on suurepärased proteiiniallikad, neis on rohkelt mineraale, vitamiine ja omega-3 rasvhappeid.

Mis teeb kõrvitsast väga kasuliku köögivilja?

• On üks madalaima kalorsusega köögivilju – 100 grammis viljalihas on ainult 26 kalorit. Kõrvits ei sisalda küllastunud rasvhappeid ega kolesterooli, samas on temas palju kiudaineid, antioksüdante, mineraale ja vitamiine. Teda soovitatakse arstide poolt tihti toidulaua rikastamiseks, kui soovitakse alandada kas kolesterooli või kaalu ja neid kahte näitu kontrolli all hoida.
• Kõrvitsat võib pidada paljude vitamiinide nagu A, C, E, erinevate mineraalide ja antioksüdantide aidaks.
• Oma sugukonna taimedest on kõrvits kõige kõrgema A-vitamiini koostisega, ainult 100 g kõrvitsa viljalihas on 7384 mg A-vitamiini, mis katab umbes 246% meie A-vitamiini päevasest vajadusest. A-vitamiin on võimas looduslik antioksüdant, mida meie keha  nõuab, et säilitada naha ning limaskestade tervis. Ka loetakse A-vitamiini väga vajalikuks nägemisele. Teaduslikud uuringud näitavad, et puhas looduslik toit, mis on A-vitamiinide rikas, kaitseb keha kopsu- ja suuõõnevähkkasvajate eest.
• See on ka suurepärane allikas paljudele looduslikele polü-fenool flavenoididühenditele nagu α-, ß- karoteenid, krüptoksantiin, luteiin ja kseaksantiin. Karoteenid muutuvad kehas A-vitamiiniks.
• Kseaksantiin on looduslik antioksüdant, toetab silmi ja nägemist ja aitab eakatel kaitsta haigestumise eest kollatähn silmahaigusesse AMD.
• Kõrvits on suurepäraseks allikaks ka erinevatele B-kompleksvitamiinidele nagu folaadid, niatsiin, vitamiin-B6 (püridoksiin), tiamiin ja pantoteenhape.
• Kõrvitsas on ka rikkalikult erinevaid mineraale nagu vask, kaltsium, kaalium ja fosfor.
• Kõrvitsaseemned on suurepäraseks allikaks kiudainetele ja monoküllastamata rasvhapetele, mis on head südamele. Lisaks on kõrvitsaseemned kontsentreeritud allikad proteiinile, mineraalainetele ja tervist parandavatele vitamiinidele. Näiteks 100 g kõrvitsaseemneid annavad 559 kalorit, 30 g valku, 110% päevasest rauavajadusest, 4987 mg niatsiini (31% päevasest vajadusest), seleeni 17% päevasest vajadusest, tsinki 71% päevasest vajadusest jne kuid ei sisalda kolesterooli. Lisaks on kõrvitsaseemned suurepäraseks asendamatu aminohappe trüptofaani allikaks, mis edendavad tervist. Trüptofaan muudetakse ajus GABA-ks.

Allikas ja täispikkuses artikkel: Hingepeegel

Foto: wikipedia.org

Toimetas Maarja Aljas