Kinnereti järv ehk Galilea meri on Iisraeli suurim ja ühtlasi maailma madalaim mageveejärv. Juba üheksa aastat tagasi avastati sonaruuringu käigus järve põhjast koonusekujuline kivikuhil, mida peetakse inimtekkeliseks ning sellest ajast saadik on sukeldujad üllatavat leidu põhjalikult uurinud.

Ehitis on tehtud suurtest tahumata basaltkividest ja rahnudest, mis on umbes meetri pikkused. Kuhila kogukaaluks on hinnatud 60 000 tonni, selle pikkus on 10 meetrit ja läbimõõt umbes 70 meetrit. Võrdluseks, Stonehenge’i välimiste kivide ringi diameeter on vaid pool sellest.

Arvatakse, et ehitis rajati kaldal ning see vajus vee alla merevee taseme tõusmise või maavärinast tekkinud maalihke tõttu. Ometi ei välistata ka võimalust, et see ehitati otse vee alla, sest kuhila ümbrus kihab kaladest – see on tekitanud teooria, et kuhil ehitati kalade ligimeelitamiseks, et neid oleks lihtsam püüda. Galilea merest on leitud ka mitmeid väiksemaid sarnaseid kalasid meelitavaid ehitisi. Samas arvatakse ka, et kivikuhil võib märkida matmiskohta, sest mujal maailmas on sellised struktuurid täitnud ka seda funktsiooni.

Leiu vanuseks pakutakse umbes 4000 aastat, aga täpsemad tulemused selguvad veealuste arheoloogiliste väljakaevamistega, mille käigus loodetakse leida ehitisega seotud esemeid ning nende abil määrata selle vanus. Ehitise rajamise ajaks pakutakse ka 3000 aastat eKr, sest läheduses on teisi megaliite, mis on pärit tollest ajast.

Kui rajatis ongi pärit 3000. aastatest eKr, siis oleks see asunud umbes 1,6 km põhja pool linnast nimega Bet Yerah (või Khirbet Kerak), mis oli tollel ajal üks suuremaid ja kindlustatumaid linnu kogu Iisraelis.

Vaata pilte siit.

Allikad: PopSci, Live Science

Foto: Vimeo / Walter Helwich

Toimetas Marlen Laanep