Delfi kirjutab, et värskelt avaldatud uurimuse järgi on India ookeani põhjas, Mauritiuse saare (pildil) juures iidse superkontinendi osad. Teadlaste sõnul leiti tõendid maismaast, mis eksisteeris kaks miljardit kuni 85 miljonit aastat tagasi. Maariba, mida teadlased nimetavad Mauritiaks, lagunes ja kadus ookeani, kui tänapäevane maailm kuju võtma hakkas.

Umbes 750 miljonit aastat tagasi oli kogu maismaa üks suur kontinent nimega Rodinia ning India ja Madagaskar olid kunagi kõrvuti. Nüüd usuvad teadlased, et on leidnud selle mandri osa, mida nimetatakse mikrokontinendiks, ja mis asus Madagaskari ja India vahel. Sellisele järeldusele tuldi liivaterade uurimisel Mauritiuse randadel.

Liivaterad on pärit üheksa miljoni aasta tagusest vulkaanipurskest, kuid sisaldavad mineraale, mis on palju vanemad. “Me leidsime tsirkoone, mille eraldasime rannaliivast, ja neid leidub tavaliselt mandrilises maakoores. Need on väga vanad,“ ütles Oslo ülikooli professor Trond Torsvik.

Professor Torsvik usub, et Mauritia osi võib leida Mauritiusel umbes kümne kilomeetri sügavuselt ja India ookeani põhjast. Tarvis on edasisi uuringuid, et lõplikult kindlaks teha, mis sellest kadunud mandrist sai. “Meil on vaja seismilisi andmeid, mis näitaksid meile struktuuri… see oleks lõplik tõend. Või võiks puurida sügavale, aga see maksaks palju raha,“ nentis Torsvik.

Lisaks norrakatele võtsid uurimusest osa Saksamaa, Suurbritannia ja Lõuna-Aafrika teadlased. Ajakirjanikud uurisid neilt ka võimaluse kohta, kas kadunud maa võis olla Atlantis, Lemuuria või Mu, kuid teadlased arvasid, et sel teemal on veel liiga vara spekuleerida.

Allikad: Delfi Forte, The Register, The Australian

Toimetas Mariann Joonas