Eesti Päevaleht kirjutab, et kuigi tänavu hakkas kodualuse maa maksuvabastus kehtima üle Eesti (eelmisest aastast Tallinnas), tähendab see paljudele koduomanikele – kes elavad suuremal kinnistul kui 1500 m2, omavad mitut krunti või kelle kodualune maa asub osaliselt ärimaal – märgatavat maksutõusu.

Nimelt on paljud linnad ja vallad just 2013. aastast tõstnud maamaksumäära protsenti ja pool neist on kergitanud selle maksimummäära ehk 2,5%-ni maa maksustamishinnast. Seega on 2013. aasta seisuga juba 124 linna ja valda 227-st, kes küsivad kinnistuomanikelt kõige kõrgemat maksuprotsenti.

Maksu kergitanud kohalike omavalitsuste (KOV) väitel polnud neil valikut, sest maksuvabastuse tõttu laekumata jääv summa lööks nende tuludesse suure augu. Rahandusministeeriumi andmetel on aga paljud KOV-d tõstnud maksumäära, et teenida lisaraha, mitte kuludega nulli jääda, sest enamiku KOV-de puhul katab riigi makstav kompensatsioon heldelt maksuvabastuse.

Vastakad arvutused

Rekordilise lisatulu teenib näiteks Tallinn, mis pärast 2012. aastal maksu tõstmist 1,5%-lt 2,5%-le ning riigipoolset hüvitist teenib tänavu üheksa miljonit eurot rohkem kui 2011. aastal madalama maksumääraga. Maamaksu tõstmata jätmisel oleks aga Tallinn vaid kahe miljoni euroga miinuses, mis näitab, et protsenti ei oleks pidanud maksimumi lähedalegi tõstma.

Kuid linnade ja valdade nimistus leidub ka näiteid, kus omavalitsuse tulud jäävad miinusesse isegi maksu tõstes. Näiteks Jõelähtme vald saab riigilt 65 000 eurot kompensatsiooni, aga eelarvesse jääb ikkagi 150 000 euro suurune auk. Ilma maamaksu tõstmiseta (1,75%-lt 1,82%-le) oleks Jõelähtme lausa 226 000 euroga miinuses.

Riigikogu rahanduskomisjoni liige Sven Sester põhjendas, et maamaksu hüvitatakse tulumaksumäära tõstmisega, sest see oli kõige praktilisem lahendus, ja et hüvitis ei peagi saamata jäävat maamaksusummat täielikult katma.

Ärimaal elavad korteriomanikud maksavad

Ehk suurimat ebaõiglust maamaksuvabastusest ilmajäämise üle tunnevad koduomanikud, kes on küll kinnistule rahvastikuregistri järgi sisse kirjutatud ja ka selle täieõiguslikud omanikud, kuid kuna kinnistul võib olla mitu sihtotstarvet nii elamu- kui ka ärimaana, siis tuleb mõtteline osa ärimaast ikkagi kinni maksta.

Tallinna kesklinnas elav Vesta Uuetoa on üks paljudest, kes omandisuhte järgi kvalifitseeruks justkui maamaksuvabastuse saajate hulka, aga kuna maja 13 korterist 5 on tegelikult äripinnad, peab ka tema äride maamaksu osaliselt katma ja seda pea 100 euro eest aastas. Selliseid maju, kus korterelamute alumistel korrustel on äripinnad, on Eestis tuhandeid, ainuüksi Tallinnas on neid hinnanguliselt 800.

Riigikogu rahanduskomisjoni liige Sven Sester ütles, et on probleemist teadlik ning sellega ka tegeldakse.

Täispikk artikkel: Eesti Päevaleht

Toimetas Mariann Joonas