Artikli seeme hakkas idanema septembri lõpus toimunud Äripäeva konverentsil Äriplaan 2014, kus ettevõtja Viktor Siilats oma krõbeda sõnavõtu käigus nii mõndagi huvitavat päevavalgele tõi. Ühes vihjes mainis ta olukorda, kus kohtuvaidluses riik versus ettevõtja on riik võimeline vaidluse käigus seadust muutma ning seda tagasiulatuvalt eksinud, ebakompetentsete või suisa kasuahnete riigiametnike kasuks rakendama. Kusjuures sobivat avalikkuse põhjendatud huvi, mida kohtuvaidluses argumendina kasutada, tekitavad kunstlikult riiklikud suhtekorraldajad, kes lisaks anonüümsele kommentaariumile mõjutavad ja koguni tsenseerivad ajakirjandust. Antud juhul kasutati ära vist Äripäeva, mille esindajad konverentsil Siilatsi vihjetele muigega reageerisid.

Viktor Siilatsiga toimunust on tõesti agaralt kirjutanud Äripäev ja mõned teisedki väljaanded. Paraku ei ole keegi neist väljaannetest julgenud avaldada ärimehe valduses olevaid salvestusi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) koosolekutelt (NB! Telegrami lugejad saavad neid kuulata artikli lõpus asuvatelt linkidelt), kus sulaselges eesti keeles arutatakse seda, kuidas seadusi muuta vastavalt sellele, et Siilatsi tegevus muutuks ebaseaduslikuks ning kuidas seda avalikkusele (ajakirjandusele) esitada.

Lihtsustatud kokkuvõte toimunust

Siilats meelitati Haapsalu eelmise linnavalitsuse poolt investeerima Haapsallu ning ta ostis ära linna räämas jahisadama, mis oli ka piirkonna ainus jahisadam. Haapsalu linnavalitsus andis kõik vajalikud load ja kooskõlastused, et merevärav igati eeskujulik ja ohutu saaks. Kui aga investeering oli tehtud ja sadam kasutuseks valmis, teatati otsesõnu, et nüüd tunnevad “omad” sadamapidamise vastu huvi.

“Omadeks” osutusid Siilatsi naaberkinnistu omandanud IRL-i suurtoetajad Aivar Reivik (tuntud ka seoses Vabadussõja võidusamba saagaga) ja Arvo Oorn AS Voltast. Neist viimane on ühtlasi ka MKM asekantsleri Eero Pärgmäe äi. Reivik ja Oorn asusid väitma, et Siilatsi sadam takistab neil oma sadamasse pääsemist. Asja iroonia seisnes aga selles, et meestel ei olnudki sadamat, nad olid kas teadmatusest või teadlikult ostnud kinnistu, mille ees puudus sadam ja puuduvad tänini legaalsed sildumiskohad. Mängu tulid kohus ja tekkisid uued seadused, mida rakendati tagasiulatuvalt. Enneolematu kiirusega, aga sellegipoolest alles pool aastat hiljem tekkis ka sadam, mida takistada. Siilats kaotas kohtus, kuid alla ei ole mees veel andnud.

Härra Siilats, rääkisite konverentsil nn õigetest ja valedest ettevõtjatest ja sellest, kuidas riik neid “õigeid” soosib. Kuidas teie ikkagi sinna “valesse” nimekirja sattusite?

Ega ma ise ka täpselt ei tea. See oli IRL-i kohalik omavalitsus ehk KOV, kes kutsus mind Haapsalusse investeerima, eraldas kõik vajalikud load ja kooskõlastused. Parts ja Palts käisid isiklikult kohapeal uurimas ja pidu panemas.

Ühtäkki aga teatati mulle, et “sa oled siin suurepärase töö ja investeeringu teinud, kõik on väga hästi käima läinud, ainult et nüüd paraku tunnevad meil omad inimesed selle tegevusala vastu huvi, nii et katsu palun nüüd millegi muuga tegelda või küsi meie omadelt oma edaspidiseks tegevuseks luba”.

Ma muidugi niisama lihtsalt ei loobunud…

Millal saite aimu, et loosse on segatud ka majandus- ja kommunikatsiooniministeerium?

Siis, kui kuulsin, et üks “omadest” on ministeeriumi asekantsleri Eero Pärgmäe äi.

Teil on ka salvestised 2008. aastal majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis toimunud koosolekust. Kas tohib küsida, kuidas need teie valdusesse said?

Eks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis ole ka vilepuhujaid! Tegelikult oli nii, et koosolek salvestati ametlikult, tulevase protokolli tarvis. Ainult et Eero Pärgmäe keelas protokollida.

Mitmed dokumendid salastati, aga salvestust ei taibanud keegi salastada. Nii nagu keegi ei taibanud, et tegelikult olen ma vist siiamaani majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi väikelaevanduse komisjoni liige, ehk siis tegelikult peaks ka mul olema juurdepääs väikelaevandust puudutavale infole. Samuti peaks kodanikuna olema põhiseaduslik juurdepääs kõigele, mis mind ja mu tegevusi puudutab ja kus minust räägitakse.

Kas koosolekul osalenud inimesed ise on teadlikud, et teil need klipid on?

(Koosolekul osalesid MKM kantsler Marika Priske, asekantsler Eero Pärgmäe (Siilatsi naabersadama teise omaniku Arvo Oorni väimees), Veeteede Ameti peadirektor Andrus Maide, Veeteede Ameti peadirektori asetäitja meresõiduohutuse alal Rene Sirol, MKM spetsialist Gerli Koppel ja MKM osakonnajuhataja Aivo Lind.)

Jah, üsna tõenäoliselt on nad sellest teadlikud. Väljavõtteid on avaldanud ajakiri Navigaator, neid saab vist kuulata ka Grand Holm Marina koduleheküljelt.

Nagu öeldud, peavoolumeedia keeldub seda teemat käsitlemast. Üks enim närviajav asi ongi see, et selliste salvestiste ilmsikstulek peaks iga ametniku sügavalt mõtlema panema, aga konkreetsed tegelased on nii ignorantsed ja hoolimatud, et näha on, et neil on mingi ülikõva katus pea kohal ja nad võivadki teha, mis tahavad.

Kas neid salvestusi kasutati kohtuvaidluses? Ja kui kasutati, siis kuidas sai ikkagi kohtunik otsustada teie kahjuks? Mulle tundub, et on olemas ilmselge tõestusmaterjal korruptsioonile, kuid kohtunik lasi sellel lihtsalt edasi vohada?

Kaudselt oleme proovinud kasutada, otseselt ei saa. Mingi keeruline kohtujuriidika spetsiifika, mida loetakse tõenditeks ja mida mitte, ning kuidas ja millal neid esitada saab. Ma tõenäoliselt kaeban edasi Euroopa kohtusse, usun, et seal saab esitada.

Siinkohal, kuidas hindate Eesti kohtusüsteemi toimimist?

Kohtuotsus on muidugi ülimuslik. Samas, see ei tähenda, et neid otsuseid ei saaks ega tohiks kritiseerida. Kui kohtuotsuse aluseks on ametnikepoolsed valed ja võltsingud, siis on asi kurjast, kui need tähelepanuta jäetakse.

Kirjeldage lühidalt, mis siis ikkagi kohtus juhtus ja kuidas nii ilmselge juhtum pöördus teie kahjuks?

Teeksin seda lihtsa ja labase näite kaudu. Oletame, et sina, Mariann, jalutad miniseelikus Viru tänaval. Astub ligi politseinik ja ütleb, et põlved peavad kaetud olema. Saadad ta otse loomulikult pikalt, sest pole sellist seadust ega ühtegi normatiivdokumenti.

Politseinik koostab protokolli, mille alusel tehakse trahviotsus. Sa pead selle vaidlustama, sest muidu oled nõustunud trahviga: oled nõustunud, et oled seaduserikkuja.

Kohtus esineb politsei tapva argumendiga, et näiteks Vatikanis ja ka mitmetes kirikutes/kloostrites on katmata põlved keelatud. Samuti on mitmeid islamimaid, kus see lausa seadusega keelatud on.

Seepeale leiab kohtunik, et ehkki miniseelikud ei ole Eestis keelatud ja Eesti ei ole islamimaa, “ei tähenda see sugugi seda, et tegemist ei oleks olukorraga, mille poole ei tasuks püüelda!”.

Su trahviotsus jääb jõusse ning edaspidi võibki kõiki miniseeliku kandjaid trahvida.

Kas olete pöördunud ses asjus ka kõrgemate võimukandjate, näiteks peaministri poole? Milline on olnud nende reaktsioon?

Peaminister on olukorrast teadlik. Ma tema vahetut reaktsiooni ei tea, olen vaid kaudselt kuulnud, et talle ei meeldi see kõik.

Samas, oleksin küll soovinud, et ta esitaks neutraalse järelepärimise. Et mis siis ikkagi juhtus. Nii tore oleks näha meie tublisid ametnikke peaministrile süüdimatult valetamas.

Kõike seda läbielanuna… Kas ausal ettevõtlusel on Eestis tulevikku, kui korruptsioon niimoodi vohab? Mida selle vastu teha saab?

No kindlasti on tulevikku. Ega minu ettevõtlus ole ju samuti veel kuhugi kadunud! Ehkki on öeldud küll, et “su ettevõtlus ei ole mingi ettevõtlus, see tulekski hävitada”.

Eks siin ole kindlasti ka meedial oma roll täita. Ma arvan, et see pole juhuslik, et tavainimene ei tee enam ausal ja ebaausal äril vahet ning arvab, et kõik ettevõtjad on vargad.

Pahatihti näib, et kogu peavoolumeedia on mingite erakondade, vabakondade vms organite meelevallas, mistõttu info tegelikust olukorrast ei levi.

Ettevõtjad peavad aga uutest haldustrendidest ning nendega kaasnevatest ohtudest teadlikud olema. Et riske õigesti hinnata ja vastavaid otsuseid langetada.

Siit videost on näha, kuidas sõidetakse ümber Viktori sadamakai hiljem tekkinud naabersadamasse. Veeteede Ameti väitel on tegu Euroopa n-ö suurima meresõiduohuga.

Salvestused MKM koosolekutelt,  kus arutatakse kuidas naabrid tülli ajada.

MKM koosolekul osalejad: kantsler Marika Priske, asekantsler Eero Pärgmäe, Veeteede Ameti peadirektor Andrus Maide, Veeteede Ameti peadirektori asetäitja meresõiduohutuse alal Rene Sirol, MKM spetsialist Gerli Koppel, MKM osakonnajuhataja Aivo Lind.

Salvestist nr 1 kuula siit.

Arutelu käib selle üle, et Siilatsil on tegelikult kõik seaduslik, aga ikka peaks mittekooskõlastama. Leitakse, et ei ole alust mittekooskõlastamiseks, aga lõpuks ütleb Veeteede Ameti peadirektor, et ei tohi kooskõlastada sellegipoolest, ehkki ta ise ka ei tea, kuidas see peaks olema reguleeritud.

Salvestist nr 2 kuula siit.

Siilatsilt nõuti sadamapassi (mida keelduti väljastamast) olukorras, kus teistelt sadamatelt seda ei nõutud.

Salvestist nr 3 kuula siit.

Tõdetakse, et tegu on sadamaga, mis kuulub Eero Pärgmäe sugulasele, kes väidetavalt Siilatsi sadama tõttu oma sadamasse ei pääse. Samal ajal sadamat tegelikult veel polnud. Pärgmäe keelas koosolekut protokollida.

Salvestist nr 4 kuula siit.

Peadirektor vassib laevatee ja veetee mõistetega ja kinnitab, et laevatee ja veetee lõppes tõepoolest enne Siilatsi sadamat ära. Veetee mõistet siis seaduses polnud. Kaks aastat hiljem muudeti seadust ning tekitati see mõiste. Seejärel asuti seisukohale, et ainult üldkasutatav veetee lõppes enne Siilatsi sadamat ära, veetee ei lõppenud. Seadusega muudeti ka laevatee mõistet, et saaks väita, et see läbib Siilatsi sadamat. Laevateed üritati ka kohtuvaidluse käigus tulutult projekteerida, väites projekti preambulas, et laevatee tõepoolest puudub. Seadusi aga muudeti nii räpakalt ja oskamatult, et Haapsalu Tagalahel puudub laevatee tänini ja seda tõendavad ka VTA enda merekaardid.

Salvestist nr 5 kuula siit.

Arutatakse, kuidas tekitada nn peretüli ja kuidas politsei tuleks seda peretüli lahendama.

Salvestist nr 6 kuula siit.

Veeteede Ameti peadirektor ütleb välja tegeliku tõe, et kõrvalsadama omanikud Aivar Reivik ja Arvo Oorn oleksid pidanud ise rajama oma sadamale sissesõidutee, nii nagu seadus seda nõuab. Nad ei ole seda tänini teinud, nii nagu nad ei ole tänini legaliseerinud oma sildumiskohti.

Salvestist nr 7 kuula siit.

Kuidas kasutada mitteeksisteerivat rahvusvahelist piiripunkti selleks, et öelda, et Siilats takistab rahvusvahelise piiripunkti tööd.

Mariann Joonas

Fotod ja video: Mati Hiis/Õhtuleht, erakogu