Esmaspäeval esitles Google internetitsensuuri vastu võitlemise uut tööriista – uProxy-nimelist brauserilaiendust. See võimaldab lihtsalt luua kahe arvuti vahel virtuaalse privaatvõrgu (VPN), mis suunab ülejäänud internetiliikluse läbi valitud ühenduse. See tähendab, et kui inimesel Iraanis on Eestis sõber, saab ta lihtsa vaevaga kasutada tema internetiühendust ja pääseda nii mööda internetitsensuurist, mida Iraanis rakendatakse.

VPN-ühendus kahe arvuti vahel on krüpteeritud ning uProxy kasutamine ei paista internetiliikluse jälgijatele silma. Nii kasutab üks arvuti teist proksina ja saab võimaluse ligi pääseda kõigele, millele võimaldab ligipääsu proksiks oleva arvuti ühendus. Oma ühenduse vahendaja peab aga teist inimest usaldama, sest kuna päringud tehakse tema internetiühendusega, on ka kogu vastutus tema õlul.

Kuigi uProxy esitlus toimus ära, ei ole laiendus veel valmis ja teada pole veel ka kindlat kuupäeva, millal tööriista kasutama saab hakata. Nimelt laseb Google uProxyt testida internetivabaduse eest seisvatel organisatsioonidel nagu OpenITP.

Internetivabadust propageeriva Electronic Frontier Foundationi analüütik Eva Galperin ütles, et Google’i äärmiselt ettevaatlik lähenemine on hea märk. “Kui me oleme mures oma turvalisuse ja oma tööriistade privaatsuse pärast, on oluline, et meie tööriistad on hästi kontrollitud ja avatud lähtekoodiga,” sõnas Galperin.

Projekti rahastab küll Google, kuid suurfirma ei ole vastutav selle arendamise eest. Idee kerkis üles Google’i mõttekojas Google Ideas ning on uuenduslik just selle poolest, et P2P-võrgustikke on oluliselt keerulisem kontrollida kui takistada ligipääsu välismaistele proksiserveritele. “Kui vaadata tänapäeval eksisteerivaid proksitööriistu, siis niipea, kui need on dissidentidele efektiivsed, saab valitsus nendest teada ning üritab neid kas blokeerida või nendesse sisse imbuda,“ ütles Jared Cohen, Google Ideasi direktor ajakirjale Time. “Iga dissident, keda me teame, igas rõhuvas ühiskonnas, omab väljaspool riiki sõpru, keda nad tunnevad ja usaldavad. Mis saaks siis, kui need usaldatud sõbrad saaksid murendada interneti blokaadi nendes allasrutud ühiskondades sellega, et jagavad oma ligipääsu? See oli probleem, mida üritasime lahendada.

Brauserilaiendus, mida plaanitakse nii Firefoxile kui Chromile, saab tulevikus olema avaliku lähtekoodiga. Laienduse saab endale arvutisse installeerida ning siis aitab näiteks Facebook leida sõpru, kes samuti uProxit kasutavad. Kui sõber nõustub ühenduse jagamisega, võibki omavahelise võrgu aktiveerida ning ühe poole ühendust hakata kasutama.

Paljud internetikommentaatorid on aga uProxy suhtes väga skeptilised, seda peamiselt Edward Snowdeni tehtud paljastuste tõttu, mis puudutasid ka Google’it ja nende lähedast koostööd NSA ja muude jälgimisvõrgustikega. Ühelt poolt võib vaadelda uProxyt kui katset maine puhastamiseks, teisalt jälle jääb õhku küsimus, kas tegemist pole lihtsalt järjekordse viisiga aktiivseid kodanikke ja nende sidemeid kaardistada.

Allikad: Mashable, RT, Gizmag

Foto: gizmag.com

Toimetas Marlen Laanep