Fukushima tuumajaamas toimunud katastroofi on korduvalt püütud tegelikust väiksemana näidata ning tekkinud probleemidest räägitakse alles siis, kui midagi muud enam üle ei jää. Seda, kuidas ja kui palju ookeani lekkinud radioaktiivne vesi kogu ökosüsteemi mõjutab, on väga raske hinnata. Saastet ei saa ka kokku koguda ning nii eelistatakse tekkinud probleemidest mitte rääkida, sest kindlaid prognoose ega häid lahendusi lihtsalt ei ole.

Probleemid ei ole aga veel kaugeltki lahendatud ning uus ja veelgi hullem katastroof võib kahjustada saanud jaama iga hetk tabada. Murettekitav on fakt, et kui Tšornobõli tuumaelektrijaam sisaldas enne katastroofi 180 tonni tuumamaterjali, siis Fukushima sisaldas 1760 tonni.

Järgnevalt on välja toodud infokillud, mis koos annavad väga hirmutava pildi sellest, mida ja kuidas lekkinud radioaktiivne vesi juba praeguseks USA ja Kanada läänerannikul korda võib olla saatnud. Mitmed punktid pole küll saanud n-ö teaduslikku kinnitust, kuid radiatsiooni kahjude hindamine ongi paraku üsna raske ülesanne.

1. 1. Ameerika Ühendriikide Geoloogiateenistus (USGS) teatas oma avalduses, et Alaskast on leitud jääkarusid, hülgeid ja morskasid, kes kannatavad karvade väljalangemise ning lahtiste haavandite käes. Eksperdid uurivad, kas sümptomid, mida leiti üheksal jääkarul 33-st, on laiema levikuga ja seotud sarnaste intsidentidega hüljeste ja morskade hulgas.
2. California rannikul on täheldatud epideemilist merelõvide hukkumist. “Merelõvide pesitsusaladel Lõuna-California ranniku lähedal surid juunis sündinud poegadest 45%. Tavaliselt hukkub vähem kui üks kolmandik kutsikatest,“ ütles zooloog Sharon Melin. Olukord on läinud nii hulluks, et riiklik ookeanide ja atmosfääri amet (National Oceanic and Atmospheric Administration, NOAA) kuulutas välja “ebatavalise hukkumissündmuse”.
3. Kanada ja Alaska rannikujoone lähistel on nerkade populatsioon rekordiliselt madalale kukkunud. Kui eelmisel aastal ujusid mööda Skeena jõge 2,4 miljonit nerkat, siis tänavu oli see arv umbes 453 000.
4. Kanada läänerannikul on hakanud kalad veritsema oma lõpustest, kõhust ja silmamunadest. Kuigi alguses kahtlustati, et kaladel on mingi haigus, ei välistata nüüd ka radiatsiooni.
5. Suur hulk radioaktiivseid rususid ületas Vaikse ookeani ning on jõudnud USA läänerannikule.
6. Usutakse, et USA lääneranniku merevee radioaktiivsus võib järgmise 4–5 aasta jooksul kahekordistuda.
7. Jaapani teadlased leidsid Vaikse ookeani USA lääneranniku osast planktonist väga kõrgeid radioaktiivse tseesiumi koguseid. Tseesiumit leiti kõigist 10 punktist, mida Vaikses ookeanis testiti.
8. 2011. aastal Californias korraldatud uurimuse käigus leiti kõigist 15-st uuritud tuunikalast Fukushimast pärit radiatsiooni. Selleks ajaks oli õnnetuse toimumisest möödas viis kuud ja urijate sõnul olid need kalad lihtsalt läbi ujunud radioaktiivsusega saastunud veest. Nüüd Californiasse jõudvad noored tuunikalad on juba kogu oma elu radiokatiivsusega kokku puutunud ja ilmselt on ka nende radioaktiivustase palju kõrgem.
9. 2012. aastal teatas the Vancouver Sun, et tseesium-137-t leiti suures osas kaladest, mida Jaapan Kanadale müüs. Radioaktiivsust leiti 73% makrellidest, 91% hiidlestadest, 92% tuunikaladest ja angerjatest, 94% turskadest ja anšoovidest, 100% karpkaladest, vetikatest, haidest ja merikuraditest.
10. Kanada võimud on leidnud eriti kõrgeid radiatsioonitasemeid kindlates kalaproovides. Näiteks juulis püüti mereahven, millest leiti 1000 bekrelli kilogrammi tseesiumi kohta, mida loetakse isegi Kanada haruldaselt leebete standartide järgi ohtlikuks tasemeks.
11. Mõned eksperdid usuvad, et USA läänerannikul hakatakse radioaktiivsete kalade söömise tõttu rohkem vähki haigestuma. “Vaadake, mis toimub – nad kallavad hiiglaslikke koguseid radioaktiivseid aineid ookeani ja keegi ei osanud seda 2011. aastal oodata,“ ütles California Santa Cruzi ülikoolis tuumapoliitika lektor Daniel Hirsch ja lisas: “Me võime kala söömise pärast peagi silmitsi seista suure hulga vähijuhtumitega.“ Vähk aga areneb välja pika aja jooksul ning täpseid tekkepõhjusi on raske määrata.
12. Septembri alguses teatas BBC News, et Fukushimas leitud radiatsioonitasemed on 18 korda kõrgemad kui eelnevalt arvati, sest varasema mõõtmise puhul ei suutnud aparatuur nii kõrget näitajat tuvastada. Oktoobri alguses teatas Reuters, et radiatsiooni tase Fukushima lähedal asuvas merevees on tõusnud kõrgemaile tasemele viimase 2 aasta jooksul.
13. EL-i rahastatud uurimus jõudis järeldusele, et Fukushima paiskas atmosfääri kuni 210 kvardriljonit (10^15) bekrelli tseesium-137-t. 80% kogu atmosfääri sattunud saastest jõudis omakorda Vaiksesse ookeani.
14. 2011. aastal jõudis atmosfäärne radiatsioon Fukushimast USA läänerannikule kõigest paari päevaga.
15. Iga päev voolab Fukushimast Vaiksesse ookeani umbes 300 tonni radioaktiivset vett.
16. Septembris ütles üks merekeemia vanemuurija, et iga päev voolab Fukushimast Vaiksesse ookeani 30 miljardit bekrelli radioaktiivset tseesiumit ning sama palju ka radioaktiivset triitiumit.
17. Tuumajaama eest vastutava firma TEPCO andmetel on Fukushima katastroofi algusest Vaiksesse ookeani jõudnud umbes 20–40 triljonit bekrelli radioaktiivset triitiumit.
18. Tokyo ülikooli professori sõnul voolab Fukushima Daiichi sadamasse iga päev 3 gigabekrelli tseesium-137-t.
19. Hinnanguliselt on Fukushima katastroof saatnud ookeani kuni 100 korda rohkem tuumaradiatsiooni kui vabanes kogu Tšornobõli katastroofi jooksul.
20. Septembris avalikustatud uurimuses jõuti järeldusele, et suur kogus tseesium-137-ga saastunud vett hakkab jõudma USA rannikuvetesse järgmise aasta alguses ning saavutab oma tipu 2016. aastal.
21. Hinnatakse, et 2020. aastaks jõuab märkimisväärne tase tseesium-137-t igasse Vaikse ookeani nurka.
22. Hinnatakse, et terve Vaikne ookean saab olema 5-10 korda kõrgemate tseesiumi tasemetega kui paarkümmend aastat tagasi, kui Vaikses ookeanis korraldati rohkelt aatompommide katsetusi.
23. Suur kogus radiatsiooni, mis lekib Vaiksesse ookeani on muutnud inimesed murelikuks ning keskkonnaaktivist Joe Martino võttis selle kokku lausega: “Vaikse ookeani kalade söömise päevad on läbi.“
24. Jood-131, tseesium-137 ja strontsium-90 jääb põhjapoolkeral elavate inimeste tervist mõjutama pikemaks ajaks. Näiteks läheb jood-131 kilpnäärmesse, kus see eritab beetaosakesi, mis kahjustavad kudet. Vigastatud kilpnäärmeid on leitud juba 40% lastel Fukushima ümbruskonnast ning see arv saab ainult tõusta. Strontsium-90 matkib kaltsiumit ning läheb luudesse.
25. Planet Infowars teatas, et California rannajoon on muutumas surnud tsooniks. Nimelt on hakatud rannas märkama ebanormaalset vaikust ning eluslooduse puudumist. Vähemaks on jäänud nii vetikaid, nuivähke, merisiile, tigusid ja isegi kajakaid.
26. Eelmisel sügisel tehtud uuring jõudis järeldusele, et Fukushima katastroofist pärinev radiatsioon võib aastakümneid negatiivselt mõjutada inimelusid terve Põhja-Ameerika lääneranniku ulatuses.
27. Wall Street Journali sõnul kulub Fukushima puhastamiseks kuni 40 aastat.
28. Yale’i ülikooli professor Charles Perrow hoiatab, et kui Fukushima koristamist ei käsitleta 100% täpsusega, võib inimkond olla ohustatud tuhandeid aastaid. Tema sõnul on tingimused neljanda üksuse basseinis, 100 jalga (30,48 m) maa kohal, hädaohtlikud ning kui mõni varrastest puutub kokku teisega, võib see põhjustada tuumareaktsiooni, mis oleks kontrollimatu. Radiatsioon, mis eritub kõigist nendest varrastest, kui neid pidevalt ei jahutata ega hoita eraldi, nõuaks ümbritsevate alade (kaasa arvatud Tokyo) evakueerimist. Radiatsiooni pärast ei saaks 6375 varrast ühises hoiubasseinis pidevalt jahutada, nad lõhustuksid ning kogu inimkond oleks tuhandeid aastaid ohustatud.

Kuigi avalikkust rahustatakse väidetega nagu ookeani jõudev radiatsiooni kogus lahjeneb ning pole lõpuks piisavalt tugev, et inimest ohustada, ei tasu unustada, et radiatsioon ladestub toiduahelasse pikema aja jooksul ning koguneb nii taas suurtes kogustes. Kui õnnetus oleks toimunud mõnes teises kohas, oleks katastroofi mõõtmed olnud ilmselt olulised suuremad, sest Vaikne ookean teeb siiski väga tänuväärset tööd radiatsiooni hajutamisel.

Allikas: Activist Post

Foto: mining.com

Toimetas Marlen Laanep