Täna avaldame viimase osa pöördumisest Eesti rahva, poliitikute ja meedia poole – lugejakirja, millest eelnevalt oleme avaldanud juba neli osa. Selles osas on juttu Eesti lühinägelikust ja silmakirjalikust poliitikast, kus oma rahva heaolu on muutunud omavaheliste võimumängude ja Suure Venna sabassörkimise kõrval teisejärguliseks.

Olen jõudnud nii kaugele, et küsida teilt, kallis Eesti Valitsus ja president – kas te tõesti tahate teadlikult jätkata USA maailmahävitava poliitika toetamist ja ärgata ühel õnnetul hallil päeval maailmas, kus pole kultuuri, armastust, õnnelikke inimesi, vabu valikuid, ja mis kõige südantlõhestavam – kus kõik oleksid totaalse kontrolli all olevad orjad ilma igasuguste inimõigusteta?

Te ise tundute nii rahulolevad oma tehtud tööga, kuid kas te adute ka, keda te tegelikult teenite ja mille poole me tegelikult liigume? Mille hea pärast te võtate ära teiste inimeste õnne, rahu ja tõe? Miks olete te, ministrid, nii selgrootud ning räägite vaid seda, mis on kõrgemalt poolt lubatud?

Tsiteerin siinkohal Urmas Paeti Kataloonia iseseisvumispüüdlustes ja sõjalises sekkumises Süürias.

“Hispaania on demokraatlik õigusriik, mistõttu pole kahtlust, et kõik riigi sisepoliitilised vaidlused leiavad demokraatliku lahenduse. Teadaolevalt peavad Hispaania keskvalitsus ja Kataloonia omavalitsus praegu (septembris) dialoogi, väljastpoolt sekkumine pole vajalik ega kohane.“

“Süüria konflikti lahendamiseks on väline sõjaline sekkumine kõige viimane võimalus, kuid see on vajalik, et ära hoida uusi keemiarelvarünnakuid. Keemiarelva kasutamine on täiesti vastuvõetamatu inimsusevastane kuritegu ning tuleb teha kõik, et see ei korduks.“

Olgu siinkohal mainitud, et USA mürgitas Vietnami ökosüsteemi ja kodanikke aastail 1962–1971 75! miljoni liitri kemikaalidega, mille hulka kuulus ka väga mürgine Agent Orange. 2004. aastal ründas USA Iraagi kodanikke, pritsides lennukitega Iraagi linnadele valget fosforit, mis tappis süütud isikud mõne minutiga. Ühiskond ei ole olnud kunagi nii kahepalgeline, kui ta on seda täna.

Mis maailm see on? Mis on sellel suurel pildil valesti? Planeedi suurim näiline kurjategija Barack Obama, järjekordne hüpiknukust hampelmann, võitis Nobeli rahupreemia 2013. aastal, pidades samal ajal kolme sõda ning lubatud Guantanamo Bay sulgemise asemel tuli hoopis välja plaaniga selle laiendamiseks? Tõelised vabaduse- ja rahvakangelased nagu Bradley Manning, Julian Assange ja Edward Snowden riskisid aga kõigega ning olid sunnitud tsivilisatsiooni eest täielikult pakku pugema, kuna Suur Vend ei tunne und ja on pea kõikjal.

Totaalne kontroll inimeste üle hakkab aina enam ja enam päevavalgele jõudma. Pärast seda, kui Euroopa Liit oli korduvalt väljendanud oma pahameelt USA põhjaliku jälgimissüsteemi üle, hakkasid kostma plaanid konkureeriva kohaliku süsteemi loomiseks. Euroopa Komisjoni poolt sõnastatud esialgsed plaanid hõlmavad muuhulgas ka õhusõidukeid, droone ja suuremate jälgimisvõimalustega satelliidivõrgustikku. Ka Eesti on hakanud jõuliselt valmistama seaduseelnõusid, piiramaks rahva kogunemisi ning streikimisi.

**

30.08.2013 avaldas Postimees uudislõigu, kus Taavi Rõivas, sotsiaalminister, ütleb, et nende (ministeeriumi ja eeldatavalt ka koalitsiooni) soov on poliitilise streigi keelamine. Töövariandis sõna “keeld“ otseselt ei kasutata, vaid on mindud kollektiivse töötüli mõiste täpsustamise teed, ministeeriumi tõlgenduses annavad need signaali, et poliitiline streik pole lubatud. Teiseks, toetusstreiki otse ei keelata, küll aga tõstetakse toetusstreigist etteteatamise tähtaega viie päevani (praegu kolm päeva). Ja kolmandaks tuuakse sisse täieliku töörahu mõiste, mis annab võimaluse sõlmida selliseid kollektiivlepinguid, kus pooled lepivad kokku absoluutses streigikeelus, kus mitte ühelgi tingimusel streiki, töösulgu, hoiatusstreiki, toetusstreiki teha ei tohi.

Kõigi nende muudatuste trend on selgelt streigivõimaluste koomaletõmbamine. Need on reaalsed seaduseelnõud, mis hakkavad tasapisi totalitaarset kontrolli Eestis ette valmistama. Eesti Vabariigi Valitsus on otseses vastuolus Eesti presidendiga, tsiteerin:“Meie demokraatia ja julgeoleku keskseks, ehk isegi peamiseks tagatiseks on olnud kodanikuühiskonna jõuline areng. See on vaba riigi vabade kodanike tahe midagi ise, omal algatusel, korda saata oma keskkonna, kodukoha, oma keele, kultuuri ja oma riigi heaks.“

Ent reaalsuses on see Suur Vend, kes jälgib ja kogub me andmeid juba praegu, ka siin samas väikeses Eestis. 05.09.2013 ületas meediakünnise uudis, mis väidab, et maksuamet hakkab saama 1000 eurot ületavate tehingute kohta elektroonselt infot – mille pärast selline asi vajalik on, kas natukenegi privaatsust on palju küsitud või olete ka teie juba äraostetud?

Ironiseerivalt võib küsida, kus on meie äraostmatud reformarid nüüd, kui neid tõesti vaja on?

“Mida rohkem on ühiskonnas avatust ja mida rohkem andmeid – nagu näiteks valitsuse kulutused – on avalikud ja interneti kaudu ligipääsetavad, seda vähem on korruptsiooni. Arvutit ei ole võimalik ära osta.“ Toomas Hendrik Ilves

“Kui ajendiks pole enam hirm, muutub oluliseks õiglus. Ausa mängu reeglid peavad kehtima kõigile. Igas eluvaldkonnas. Ka valimistel ja erakonnapoliitikas.“ Toomas Hendrik Ilves

Kui palju ausust ja läbipaistvust jõuab teieni, armas Eesti rahvas?

Enda silmas pindu ei nähta, teiste silmis palki nähakse

Kallid Eesti eest otsustajad! Ma tahan anda teada, et ühtegi poliitikut ei võeta isiklikult, ladvik koosneb meie jaoks vaid hüpiknukkudest või äratõusnutest ning kolmanda osapoole jaoks kasulike inimestega. Kedagi ei süüdistata isiklikult, kuna ma usun, et inimesed on võimelised muutuma, ka paremuse poole. See kõik algab teie endi sissevaatamisest ja südamerahust – kui palju tänaseid Eesti mõistes tipp-poliitikuid uinuvad südamerahuga teades, et nad ajavad õiget Eesti ja eestlase jaoks kasulikku asja? See on ilmselt küsimus, millest põikaks eemale iga kolmas ausat vastust anda tahtev eesti poliitik, kes tegelikult teab või on aru saanud Eesti tegelikust poliitikast.

Eestis elab täna ilmselt enam kui 100 000 inimest, kellel on raskusi endale igapäevase toidu tagamisega. Õiguskantsleri hinnangul on neist ligi 63 000 lapsed, kes elavad kas absoluutses vaesuses (45 000 last) või vaesusriskis. Kõik tähtsamad probleemid peidetakse tuhande pisiprobleemi taha. Tänapäeva poliitik oskab rääkida, aga mitte midagi öelda.

Lugupeetud poliitikud, teid ei soovita avalikult risti lüüa, tahetakse vaid, et Eesti rahvale serveeritakse tõde selle kõige puhtamal kujul. See paljukannatanud ranna- ja laulurahvas on selle ära teeninud ja miks peakski üldse üks eestlane kannatama vabas Eestis, kus kõik on seaduse ees võrdsed, ka teie, poliitikud, või on ka see illusoorne? Kui keegi kannatab veel peale rahva, ja te omaenda tuleviku, laste, on see te endi karma, mõelge selle peale – ükski ennast poliitikuks pidav isik ei saa olla nii lühinägelik.

Vabariigi Valitsus, korraldage referendumeid poliitiliselt tähtsate ja kriitiliste otsuste jaoks, tooge Eesti rahvas poliitikasse tagasi – teie, Eesti valitsus, ei ole Eesti riik: riigi moodustab siiski rahvas, kellel peaks olema võim just teie üle, kuid kahjuks on olukord Eestis libisenud vastupidiseks. Me tahame teid toetada ja riigivalitsemises kaasa rääkida, ent on jäänud mulje, et lihtinimesel pole õigustki raehärrade tegemistes kaasa rääkida.

Jean Marie Le Pau

Foto: Metapeedia / Adalsyssler