Antarktikast leitud Marsilt pärinev meteoriit osutab sellele, et punase planeedi pind on mõistatuslikul kombel kaetud kemikaalidega, mille sarnaseid kasutatakse majapidamises valgendina, kirjutab ajakiri New Scientist.

Kemikaalide leiud Marsi pinnases suurendavad tõenäosust, et süsinikupõhised ühendid võivad olla keemilistes reaktsioonides lagunenud ning see osutab sellele, et mis tahes eelnevate eluvormide jälgede leidmiseks tuleb kaevuda sügavamale Marsi sisemusse.

Marsi pinnalt pole orgaanilist ainet võimalik leida

“Me arvame, et võib-olla ei saagi leida orgaanilist ainet Marsi pinnalt,” ütleb Sam Kounaves Tuftsi ülikoolist Medfordis. “Selleks tuleb ilmselt kaevata hoopis pinna alla või settekivimite kihti.”

Kounaves ja tema kolleegid uurisid Marsi meteoriiti nimega EETA 79001, mis leiti 1979. aastal Antarktikast, kuhu see oli 12 000 aastat tagasi kukkunud. Meteoriidi pikaaegne olek Maal tähendab, et selle välimised kihid said arvatavasti saastatud maise materjaliga, seega tuli meteoriit lahti lõigata, et selle sisemust uurida.

Meteoriidi sisemusest leiti valget ainet, mis osutus nitraadi vormiks – kemikaaliks, millest varajased Maa bakterid toitusid. Võrreldes selle isotoopide suhet Maa omadega, leidsid teadlased, et see kemikaal ei saa olla saastaja.

Kounaves ütles veebruari keskel Bostonis toimunud Ameerika Teaduse Arendamise Assotsiatsiooni (American Association for the Advancement of Science) kohtumisel ajakirjale New Scientist, et see kemikaal pärineb kindlasti Marsilt.

Kloriidi jäljed

Uurijad leidsid kivimi seest ka väikesi koguseid kloriidi mineraale ning on kindlad, et need on pärit Marsilt. Eelnevalt on Marsi Phoenixi kulgur leidnud seotud ühendeid nimega perkloraadid, mis saavad samuti toitainena varustada mikroorganisme Marsi pinnases.

Keemilised reaktsioonid saavad toota perkloraate kloriididest, kuid vahepealne samm on oksükloriinide teke – see on tugevalt oksüdeeriv kemikaal, mida sisaldab muu hulgas ka majapidamises kasutatav valgendi. Veelgi enam, Päikese ultraviolettvalgus ja kosmilised kiired suudavad perkloraate muuta tagasi oksükloriinideks. Kui need pleegitamisained kohtuvad kas või vähese veega, lagundavad nad mis tahes olemasoleva orgaanilise ühendi.

Pinnase all võib olla säilinud orgaanilist ainet

See aga tähendab probleeme NASA Curiosity kulgurile, mis uurib Marsi pinda, otsides sealt eelnevate eluvormide jälgi. Kulgur asub kraatris, mis on uurijate arvates olnud enne suur järv ning seade on juba leidnud arvestatavaid tõendeid selle kohta, et Marsi pinnal on voolanud vesi.

Tuleb kasuks, et Curiosityl on kaasas ka puur. Kuigi see suudab tungida vaid 6,4 cm sügavusele, võib see olla piisav, et leida pinnase all olevas kivimis säilinud orgaanilist ainet, mis on olnud kaitstud oksükloriini moodustumise protsesside eest.

Kounaves ütleb, et kui orgaaniline aine oleks olemas mitme tolli sügavusel settekivimis, võib see olla kiirguse eest kaitstud. Eeldades, et need on sinna sattunud varasemast ajastust, on neil säilimiseks head tingimused. Aga väikese sügavuse puhul on võimalik, et pealiskiht on sinna puhutud mujalt ning on olnud hävitavale kiirgusele kogu aeg avatud.

California tehnoloogiainstituudi teadlase John Grotzingeri sõnul on tõenäosus, et Marsilt leitaks kivide alt orgaanilise elu jälgi kaduvväike, kuid sellegipoolest üritatakse seda teha.

Allikas: New Scientist

Loe Marsi meteoriidi kohta siit.

Loe lisaks: New Scientist 1, New Scientist 2, New Scientist 3, Forte 

Toimetas Rein Rebane