Mis juhtus bin Ladeni tapnud üksusega?

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

17. november 2013 kell 17:42

6. augustil 2011. aastal plahvatas Afganistanis sõjaväehelikopter, mille pardal oli 30 ameeriklast ja kaheksa afgaani. 17 neist olid USA mereväe SEAL-eriüksuslased. Kuigi tegemist oli mereväe eriüksuse ajaloo suurima kaotusega, ei saanud see sündmus erilist meediatähelepanu. Kogu lugu on jäänud tänaseni segaseks ning ka hukkunute omaksed otsivad siiani vastuseid. Kas sündmusel võis olla seos asjaoluga, et kopteris olnud eriüksuslased kuulusid samasse rühma, mis oli olnud vastutav Osama bin Ladeni hukkamise eest, mille toimumise üksikasjad samuti siiani küsimusi tekitavad?

Sündmused hakkasid hargnema 5. augusti hilisõhtul tund enne südaööd. Kaks Chinooksi helikopterit saadeti Tangi orgu, et tappa või kinni võtta Talibani liider.

Selle öö peamine sihtmärk oli Qari Tahir, keda peeti Kabulist lõunasse jääva ala juhiks. Sõdurid ründasid maja, kus Tahir arvatavasti peatus, kuid vaenlased põgenesid. Üksuse juht otsustas appi kutsuda eriväelased, et need jooksus olevad afgaanid kinni püüaks, kusjuures polnud üldse selge, kas Tahir oli nende hulgas või mitte. Hiljem selguski, et Tahir oli samal ajal hoopis teises külas.

Eriüksus pandi aga 50 minutiga valmis ning saadeti samuti Chinooksi helikopteriga teele. Selleks ajaks oli konkreetse mudeliga lendamine juba kordi ohtlikum kui see oli olnud kolm tundi varem. Chinooksi helikopterite kasutamine sellise väga kõrge riskiga operatsiooni puhul oli väga küsitav otsus, sest sõjavägi kasutab neid pigem transportimiseks, sest nad ei võimalda lennata nii vaikselt ja maapinna lähedal kui uuemad kopterid. Kuna kopterid pidid lendama orus, mille kahel nõlval asusid elumajad, kuhu oli kerge varjuda kopterite ründamiseks, oli kopterite valik eriti kriitilise tähtsusega. Samuti puudus õhusõidukitel adekvaatne rakettide tuvastamise süsteem.

Esimestel kopteritel oli olnud üllatusmomendi tõttu kaitse, mida ärevusse aetud orus enam ei eksisteerinud. Kopter võttis siiski kell 2.22 suuna baasist määratud maandumispaiga poole. Varsti pärast seda tulistati kopteri poole kaks või kolm väikest raketti, millest üks tabas tiivikut. Kopter hakkas kontrollimatult pöörlema ja plahvatas kokkupõrkel orunõlvaga. Juba poole tunni pärast hooplesid Talibani võitlejad internetis oma saavutusega.

Ametlik lugu ei klapi

Sadu lehekülgi asjassepuutuvaid sõjaväeraporteid läbi töötanud hukkunute pereliikmed ja ka veteranid arvavad, et tol õhtul tehti mitu äärmiselt kummalist otsust, mis lõpuks katastroofini viisid. Kogu operatsioon ei olnud mitte üheski mõttes tavapärane ja nii ei saa liigses agaruses süüdistada perekondi, kes kahtlustavad sündmuse taga vandenõud.

Kõige tipuks on kadunud ka plahvatanud kopteri must kast, millel oli aga ka majakas, et seda hõlbus üles oleks leida.

Kas tegemist oli reetmisega?

Mõned hukkunute pereliikmed on veendunud, et Afganistani vaitsus reetis ameeriklased ning andis Talibanile siseinformatsiooni operatsiooni kohta. SEAL-i eriüksuslaste kuues jagu (SEAL Team 6) olid nagu liikuvad märklauad pärast seda, kui Obama administratsioon oli pressile lekitanud informatsiooni, et just see üksus oli vastutav bin Ladeni tapmise eest, mis toimus vaid kolm kuud enne saatuslikku plahvatust.

Kahtluseid toidab veelgi fakt, et Talibani võitlejad olid kogunenud ka kopteri määratud maandumispaiga ümber, kuhu ameeriklased kunagi varem maandunud ei olnud. See on üsna kindel märk, et neil oli siseinformatsiooni.

Ametlikes raportites on aga veel üks kahtlane punkt – lennumanifest, millel olid kirjas missioonile läinud meeste nimed, oli ekslik ainult ühes punktis – kaasa lennanud afgaanide nimede osas. Selgus, et kõik seitse nime olid olnud valed ja raportis pole viidet sellele, miks selline aps juhtus. Mõned pereliikmed usuvad, et afgaanid vahetati viimasel hetkel välja ja manifesti ei jõutud muuta.

Ühe hukkunud eriüksuslase isa on veendunud, et USA sõjavägi teab, et ameeriklased reedeti tol ööl, kuid et seda fakti varjatakse. Perekonnad aga tahavad teada saada täit tõde ja on pöördunud selleks nii USA kongressi kui ka kohtute poole.

Vandenõuteooria: SEAL Team Sixi mehed tapeti, et nad ei räägiks tõde bin Ladeni tapmise kohta

1. mail 2011. aastal tungis Ameerika sõjaväe eriüksus SEAL Team Six ametlike teadaannete kohaselt Osama bin Ladeni varjupaika Pakistanis ning tappis ta. Rünnaku kohta on laialdaselt video- ja pildimaterjali, kuid mitte ühtegi tõendit surnukeha kohta. Ometigi arvavad paljud, et bin Laden oli selleks ajaks juba ammu surnud ning tegu oli näitemänguga, et demonstreerida USA jõudu ja luurealast võimekust.

Juba 2001. aasta lõpul ilmusid Pakistani ajalehtedes uudised, et Osama Bin Laden suri neerupuudulikkuse tagajärjel. Seda kajastati põgusalt 2002. aastal ka USA meedias.

2004. aastal jooksis BBC-s Adam Curtise loodud kolmeosaline dokumentaalsari “The Power of Nightmares”, mis tutvustas põhjalikult seda, kuidas riikide valitsused on avastanud, et võimul püsimiseks ei piisa enam ilusama tuleviku illusiooni loomisest. Selleks, et maailmas, kus inimesed ei usu enam millessegi, võimul püsida, tuleb luua uus alus, miks rahvas valitsejaid usaldama peaks. Ja mis sobiks selleks paremini kui hirm nähtamatu arusaamatu vaenlase ees – rahvusvaheline terrorism.

Dokumentaalsarjas räägitakse, et Osama bin Ladeni jõudemonstratsioonid, mida läänes hoolega kirjeldati, olid tegelikult fabritseeritud USA Luure Keskagentuuri (CIA) poolt. Bin Ladenil ei olnud oma organisatsiooni, kuni ameeriklased tema jaoks selle välja mõtlesid.

Palju on kirjutatud ka sellest, et Nõukogude Liidu vastases sõjas Afganistanis sai bin Laden CIA treeningu ja rahastuse.

USA endine välisminister Hillary Clinton räägib, kuidas USA rahastas Lähis-Ida äärmuslasi: