Pidevad Euroopa Liidu ja IMF-i survel tehtavad eelarvekärped on Kreeka viinud olukorda, kus suur hulk moodsale ühiskonnale iseenesestmõistetavaid hüvesid nagu meditsiin, ühistransport, riiklikud infokanalid ja haridus toimivad üle kivide ja kändude ning vahel puuduvad sootuks. Nüüd on järg jõudnud ka kõrghariduse kätte.

Kõrghariduse rahastus on kriisi tõttu kahanenud kaks korda suuremal määral, kui on riiklik majanduslangus. Septembri lõpus teatasid Ateena ülikool (fotol), Thessaloniki Aristotelese ülikool ning Ateena polütehnikum, et on sunnitud õppetöö peatama, kuna Kreeka haridusministeerium otsustas ühepoolselt lõpetada 1655 administratiivtöötaja  töölepingud. Selle otsuse järel kuulutasid Kreeka kaheksa suuremat ülikooli välja pikaajalise üldstreigi.

Administratiivtöötajate puudumine mõjutab oluliselt õppe- ja teadustööd ning Euroopa Liidu poolt pealesunnitud säästumeetmed on seadnud ohtu kogu kõrgema hariduse olukorra Kreekas ning teadlaste rahvusvahelise koostöö. Pärast viimaseid koondamisi on administratiivtöötajate hulk üliõpilaste kohta kuus korda madalam kui näiteks Inglismaa ülikoolides. Koondamisteate vastu protesteerivad ülikoolide rektorid keeldusid haridusministeeriumi nõudeid täitmast, mille tagajärjel esitas haridusministeerium nende vastu kohtukaebuse Kreeka ülemkohtule.

Roheline tuli eraülikoolide loomisele

Kõrgharidus ja avatud meelega üliõpilased on läbi aegade mänginud olulist rolli ühiskondlike muutuste läbiviimisel ning kriitilise mõtlemise edendamisel. Olukorras, kus Euroopa sotsiaalsed struktuurid lagunevad ning parempoolne äärmus tõstab pead, on hariduse alarahastamine väga ohtlik tendents.

Avaliku hariduse jalgealuse õõnestamine sillutab teed eraülikoolide loomisele ning veel enam ärile ja kommertsile suunatusele. Näiteks koristajate ja öövalvurite koondamine avab uksed erafirmadele, kes saavad oma teenust pakkuda, mille tagajärjel tegelikult vähenevad reaalselt tööd tegevate inimeste palgad, kuid suurenevad kulutused ülikoolile, kes peab teenust sisse ostma. Vallandatud töötajad saavad tööd erafirmades, kus nende palk ei ületa 500 eurot kuus ning samas puudub neil töötajate ühingu pakutav kaitse ning igasugused õigused.

Ka raamatukogusid on erafirmad valmis üle võtma. Kuid loomulikult valivad nad sellised raamatukogud, mille abil on võimalik kasumit teenida. Selline areng ei ole ülikoolide jaoks uus, sest järkjärguline “erastamine“ on toimunud juba aastast 1997. Kuid nüüd on olukord jõudnud selleni, et peaaegu kõik tööd ja teenused ostetakse sisse.

Ateena, Patrase, Thessaloniki, Ioannina, Kreeta ja Thessaly ülikoolide administratiivtöötajad kaitsevad avaliku ja tasuta kõrghariduse jätkamist ning neid toetab valdav osa õppejõude ja üliõpilasi. Rektorid on sunnitud ülikoolides õppetöö peatama, kuna on selge, et ilma tugipersonalita ei saa need tööd jätkata. Näiteks Ateena riiklik tehnikaülikool kaotaks koondamise käigus 45% administratiivsetest töötajatest ning seda olukorras, kus ülikoolid juba praegu leiavad, et tugipersonali on liiga vähe.

Harimatu ja kergesti allutatava töölisklassi loomine?

Eelarvekärped suurendavad loomulikult ka tasuliste õppekohtade õppemakse ning üsna pea on reaalsus see, et õigus kõrgemale haridusele on otseses sõltuvuses vanemate rahakotist. Haridusministri lahendus sellele olukorrale on pakkuda üliõpilastele jõulisemalt õppelaenusid.

Selle aasta lõpus plaanib Kreeka valitsus avaldada plaanid 36 ülikooli ja polütehnikumi restruktureerimiseks, mis sisaldavad paljude osakondade liitmist või hoopis sulgemist. Plaanitakse, et iga regiooni kohta jääb alles vaid üks ülikool ning vastuvõetavate üliõpilaste hulk kahaneb aastaks 2015 kolmandiku võrra. See suurendab konkurentsi ülikoolidesse pääsemisel ning seab uusi takistusi töölisklassist pärit noortele ülikooli astumisele. Selliste muutuste otsene tagajärg on aga väheharitud tööjõud, kes allub kergemini reeglitele ning on töötuse tõttu piisavalt meeleheitel, et teha tööd ilma lepingute ja õigusteta.

Hetkeolukord – peaminister ja kohtusüsteem ei anna ülikoolidele järele

Eelmisel nädalal teatas Kreeka peaminister, et juba üle kümne nädala kestnud streik peab lõppema ning et ta plaanib välja anda käsu ülikoolitöötajatel tööle naasta. Mõningad professorid, kes seni näitasid üles solidaarsust ning liitusid streigiga, ongi tagasi tööle asunud. Enne Samarase võimuletulekut anti selliseid kodanikemobilisatsiooni käske välja väga harva, kuid praegune peaminister kasutab neid regulaarselt, et sundida töötajaid taas tööle ning blokeerida streike.

18. novembril teatas administratiivtöötajate ühendus, et nad võimaldavad üliõpilastele ja professoritele piiramatu ligipääsu ülikoolide ruumidesse, kuid erinevalt esialgsetest plaanidest jätkatakse streiki.

Ülemkohus keeldus rahuldamast ülikoolide esitatud palvet riiklik koondamisteade peatada. Kohtu sõnul on personali vähendamine riigi kohustus laenutingimuste ning säästumeetmete tõttu ning nad keeldusid arvesse võtmast väidet, et töötajatest loobumine muudab ülikoolide töö võimatuks.

Allikad: The Guardian, Workers Liberty, University World News, Greek Reporter 1, 2

Foto: greecetravel.com

Toimetas Katrin Suik