Islamipangad ei küsi intressi, jagavad vajadusel laenuvõtjaga tema kahjumit ning investeerivad vaid eetilistesse majandusharudesse. Islamiusu põhimõtteid järgivad pangad omandavad ülemaailmses rahanduses aina suuremat osatähtsust, meelitades klientideks ka mittemoslemeid, kirjutab Laura Raus Postimehe majandusportaalis E24.

Islami rahandus järgib islami õiguse ehk šariaadi põhimõtteid:

– Raha kasutamise pealt ei tohi intressi küsida;
– Tehingud peavad põhinema reaalmajandusel, mitte vaid finantssektoril, sest rahal kui sellisel pole väärtust;
– Ei tohi investeerida sellistesse sektoritesse nagu alkohol, hasartmängud, relvad, pornograafia ja sealiha tootmine;
– Islam keelab spekuleerimise ehk katsed suure riski tingimustes n-ö heale õnnele lootes raha teenida;
– Islam sätestab, et risk – nii võimalik kasum kui kahjum – tuleb jagada kõigi tehingu osapoolte vahel.

Enamik tavapankade tooteid on islamiga vastuolus: näiteks kui ettevõtja võtab Lääne pangalt laenu, siis tema kanda jääb kogu risk, sest laen tuleb tagasi maksta ka firma pankrotti minemise korral.

Lühidalt islamipangandusest Euroopas

Esimene islamipank avas uksed 1963. aastal Egiptuses. Euroopas on islami rahanduse keskuseks London, kus šariaadiga kooskõlas teenuseid hakati pakkuma juba 80ndatel ning on levinud lisaks Suurbritanniale ka näiteks Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliasse. Täna soovivad regionaalseks islamifondide keskuseks saada Iirimaa ja Luksemburg, kuid islami rahanduse keskuseks Euroopas võib tõusta hoopis Türgi. SRÜ-s loodab sama positsiooni Aserbaidžaan.

Ka Swedbank ja SEB on islamitooteid kaalunud. “Uurisime islami rahanduse teenuste valdkonda paari aasta eest,” märkis SEB pressiesindaja Laurence Westerlund. “Meie analüüsi tulemus sel ajal oli, et puudus klientide nõudlus, mis oleks õigustanud selliste teenuste pakkumist. Kui nõudlus peaks kasvama, siis uurime selliste teenuste pakkumise tasuvust uuesti.”

Kas meie tavapangandus on ajutine kõrvalekalle?

Islamipankade põhimõtted pole iseenesest midagi väga eripärast või uudset ja intressi vältivaid finantsinstrumente on pakutud juba aastatuhandeid. “Peaaegu kõik religioonid keelasid algselt intressi maksmise rahaliselt laenult. See kehtis nii katoliikluses, judaismis kui islamis,” sõnas Tallinna Tehnikaülikooli professor Jan Allen Kregel.

Kyoto ülikooli professori Shinsuke Nagaoka väitel võib ka öelda, et modernse kapitalistliku finantssüsteemi tõus ei ole rahandussüsteemi lineaarse arengu tulemus, vaid tuleneb suurest kõrvalekaldest “universaalsest rahandussüsteemist”.

Soovitame lugeda täispikka ja äärmiselt sisukat artiklit Postimehe majandusportaalist E24.

Allikas: E24

Lisalugemist: Wikipedia, Stack Exchange, Radio Free Europe

Foto: kazantimes.com

Toimetas Mariann Joonas