Iga-aastane gripihooaeg läheneb jõudsate sammudega ning viimane aeg on üle vaadata oma külmetuste ja viiruste vastane arsenal. Mis oleks, kui prooviks end sel aastal kaitsta muul moel kui ohtrate kõrvalnähtude pärast kritiseeritud gripivaktsiiniga või paratsetamoolist tiinete “terviseteedega“? Seda enam, et lisaks organismi enda loomulike tervenemisprotsesside mahasurumisele koormavad need kemikaalid meie immuunsüsteemi ka kehavõõraste ainetega, mis üldtoonusele just kasuks ei tule.

Peale selle tuvastas hiljutine uuring tõsiasja, et ühe gripitüve vastu vaktsineerimine võib tõsta riski haigestuda sarnasesse, kuid erineva tüvega viirusesse. Paratsetamooli halba renomeed maksakahjustajana on aga veelgi õõnestanud vastilmunud teadustööd, mis kinnitavad, et see ravim suurendab plahvatuslikult väikelaste astmasse ja allergiatesse haigestumise riski.

Siinkohal tasuks meenutada sedagi, et antibiootikumid on viiruste vastu võimetud ning nende kergekäeline manustamine tasub end kurjalt kätte kasuliku soolefloora hävimise ja ravimresistentsete superbakterite tekkimise näol. Kuid see kõik ei tähenda veel, nagu peaksime valusa kurgu, tuikavate põskkoobaste, peavalude ja palaviku ilmnedes käed jõuetult rippu laskma. On olemas hulgaliselt kehasõbralikke ja naturaalseid vahendeid, millega end relvastada.

Siinkohal olgu ära toodud mõned neist.

Tsink

Tsink on immuunsusmineraal, mille puudujääk kehas annab endast märku sagedase haigestumisega külmetustesse ja viirustesse. Uuringud kinnitavad, et tsink võib lühendada tõve kestust ja tõsidust. Efekt on eriti tõhus, kui võtta tsinki 24 tunni jooksul pärast esimeste haigussümptomite ilmnemist. Tsingilisandi võtmisel kestavad tõvenähud suure tõenäosusega lühemalt kui seitse päeva ning lastel, kelle menüü on viie kuu jooksul sisaldanud piisavas koguses tsinki, on tunduvalt väiksem risk haigestuda külmetushaigustesse.

Loomulikult ei tasu lootma jääda vaid purgist võetavatele lisanditele – parima biosaadavusega tsinki leidub ohtralt kaunviljades (ubades-läätsedes-kikerhernestes), kvaliteetses kakaos, päevalille-, seesami- ja kõrvitsaseemnetes, looma- ja linnulihas ning mereandides (austrites, krevettides ja vähkides).

Leedripuu marjad ja jõhvikad

Marjad sisaldavad immuunsust stimuleerivaid antioksüdante, millel on ka põletiku- ja viirustevastased omadused. Haiguste perioodil läbi viidud katses selgus, et leedripuumarjade ekstraktist tehtud siirupit võtnud inimesed paranesid gripisümptomitest keskmiselt neli päeva varem kui platseebo tarvitajad. Samuti on end praktikas ülitugevalt tõestanud jõhvikatest, meest, küüslaugust ja aaloest tehtud imesegu, mida hoitakse külmkapis ning mille tarvitamine viirusteperioodil on aidanud tervena püsida ka siis, kui kõik ümberringi juba tõvevoodisse on aheldatud.

C-vitamiin

C-vitamiin on võimas viiruste- ja külmetushaiguste vastane loodusravim, mis lühendab tõve kestust ja kergendab kulgu. C-vitamiin on tõhus abiline tugeva füüsilise stressi langetamisel ning uuringud on kinnitanud, et see vitamiin võib vähendada tippsportlaste haigestumist viirustesse kuni poole võrra isegi äärmuslike treeningkoormuste tingimustes.

C-vitamiini sisaldavad külluslikult näiteks paprikad, kiivid, tsitruselised, maasikad, brokoli ja granaatõun.

Küüslauk

Vastupidiselt ameeriklastele ei tekita küüslaugu ülistamine eestlastes küll mingit imestust. Siinkandis on ammu teada, et küüslauk on supertoit, mille heade omaduste üles lugemiseks tuleb pikalt aega võtta. Lisaks bakterite, seente, parasiitide ja viiruste vastasele toimele on küüslauk ka võimas looduslik antibiootikum ja seda ilma vähimagi kõrvalnähuta. Teaduslikud uuringud kinnitavad, et platseeboga võrreldes hoiab igapäevane doos värsket küüslauku viirused kaugel ja keha terve.

D-vitamiin

Kuigi rohkem räägitakse D-vitamiini positiivsest mõjust luudele, tasub meelde tuletada ka seda, et D-vitamiin mängib üliolulist rolli meie kaasasündinud immuunsüsteemis. Kõrgema D-vitamiini tasemega inimesed haigestuvad harvemini külmetus- ja viirushaigustesse, samuti on D-vitamiinil ülioluline roll autoimmuunsete protsesside korrastamisel. Talvise vähese päikesevalgusega Eestis tasuks oma organismi rõõmustada kvaliteetse õli baasil tehtud D-vitamiini lisandiga.

Roheline tee

Roheline tee on antioksüdantide ja fütotoitainete rikas jook, millel on lisaks veel ka viirustevastane toime. Uuringutest selgub, et 1–5 tassi rohelise tee joomine päevas võib grippi haigestumist ennetada, seda eriti laste puhul.

NB! Tehtud uuringud põhinevad just naturaalse tee ja mitte suhkrurikka pudelijoogi joomisel.

Probiootikumid

Sõbralikud piimhappebakterid aitavad meie sooleflooral tasakaalus püsida ning kindlustavad meile tugeva immuunsuse, kuid mitte ainult. Probiootikumid vähendavad ka keha põletikuvastust viirustele, vähendades seega haiguse sümptomeid. Katses, kus osale samas korteris elavatele tudengitele anti viirusteperioodil piimhappebaktereid ja teistele platseebot, selgus, et probiootikume tarbivatel noortel läks viirus kiiremini üle ja ka sümptomid väljendusid kergemalt kui platseebot võtvatel kaaslastel. Ka ühes teises, 10 kliinilist katset hõlmanud uuringus leiti, et probiootikumid võivad aidata ära hoida ülemiste hingamisteede nakkusi.

Purgiprobiootikume valides peaks silmas pidama, et need sisaldaksid vähemalt paari erinevat piimhappebakteri tüve. Toidulisandite asemel võiks aga panustada ka hapendatud toitude söömisele. Parimad piimhapebakterite allikad on hapukapsas, hapukurk, isetehtud fermenteeritud aedviljad ja küüslauk ning suhkrulisandita naturaalne jogurt.

Ženšenn

Ženšenn on tugevalt immuunsust aktiveeriva toimega ning aitab vähendada nii viirustesse jäämist kui ka sümptomite kestust ja tõsidust.

NB! Ženšenni peetakse üldiselt sobivamaks just kesk- ja vanemaealistele inimestele. Kuna sel taimel on ka tugev östrogeenne mõju, siis peaksid selle tarvitamisega olema ettevaatlikud naised, kellel on esinenud östrogeen-positiivseid kasvajaid või fibroide.

Proteolüütilised ensüümid

Haigestumisega kaasnevad sümptomid nagu nohune nina ja haige kurk ei ole põhjustatud viiruse enese poolt, vaid on meie keha immuunvastusega kaasnevad sümptomid viirusele. Proteolüütilistel ensüümidel on peale põletikuvastaste omaduste veel ka võime toetada immuunsüsteemi ja võidelda viirustega.

Meie pankreas toodab pidevalt ensüüme, seedimise kõrval kasutab keha neid ka armkoe lahustamiseks, keha mürkainetest puhastamiseks, patogeenide valgulise kihi lammutamiseks ja immuunsüsteemi tugevdamiseks. Kahjuks väheneb ensüümide tootmine paljudel juba kolmekümnendates aastates, seega oleks ensüümirikaste toitude söömine ja ensüümilisandite võtmine igati omal kohal.

Liisu Orav

Allikad: Nutrition, NCBI 1, Cochrane Summaries, NCBI 2, 3, 4, Health Impact News

Foto: fitnessandhealthadvisor.com