Foto: ekraanikuva

Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves rääkis 26. novembril oma Londoni-visiidi ajal Suurbritannia telekanali Channel 4 uudistele, et tema arvates on USA seadus, mis lubab internetiliikluse jälgimist korruptsiooni avastamiseks väga olulised ja samasugune seadus võiks kehtida ka Euroopa Liidus. “Sellises maailmas me täna elame ja mõned meist on juba ammu nentinud, et pikemas perspektiivis peaksime me sellisest privaatsusest loobuma. Mitte küll vabatahtlikult ja hea meelega, aga… /—/ Ma olen ise rohkem mures andmekaitse kui jälgimise pärast,” sõnas president.

Ilves rääkis, kuidas tegelikult ei ole ju enamik andmeid kellegi arvutites, vaid tohututes nn infopilvedes internetis, millele on ligipääs Google’il ja teistel suurkompaniidel, kes osa meie infost ka rahaks teevad.

Kui intervjueerija uuris, kuidas saavad inimesed kindlad olla, et nende andmed on turvalises kohas, vastas Ilves, et lõpuks on see usalduse küsimus. Loomulikult on igal riigil võimalik moodustada n-ö oma pilv ja andmeid teistega mitte jagada, aga see ei oleks mõistlik ega ka efektiivne, seega on parem teatud piirides teisi usaldada.

Inimesed peaksid ise olema oma infoga ettevaatlikud

Järgmisena küsiti, et kui Euroopa Komisjoni andmetel sunnivad USA luureagentuurid suurkompaniisid jagama Euroopa klientide andmeid, siis kuidas suhtub sellesse Ilves. Ta vastas, et inimesed panevad ise oma andmeid Google’isse ja Amazoni ja peaksid teadma, et need lehed alluvad USA seadustele, mis annab USA riigile õiguse korruptsiooniseaduse järgi ettevõtete ebaseaduslikke tehinguid kontrollida. President lisas, et ka Euroopa peaks praktiseerima samasugust seadust.

President rääkis ka, et tavainimesed ei tunne eriti selliste asjade üle muret, kuna nad ei ole ju tegelikult jälgimise sihtmärgid. Küsimusele, et inimesi võib ju siiski häirida, kui on ülevaade, kellega nad suhtlevad, vastas Ilves, et muidugi see häirib mõningaid inimesi ja teda ennast häiriks ka, kui ta teaks, et tema meile loetakse. “Ma muidugi oletan, et minu töö tõttu tehakse seda niikuinii,” ütles ta ja lisas, et ta muidugi ei saa seda tõestada ja püüab olla ettevaatlik, nagu peaksid olema ka kõik teised.

Eesti riigipea lisas, et pakutakse ka meilide krüpteerimise teenust, mida ta ka ise mõningate kirjade puhul kasutab, aga see on valitsuste puhul tavaline praktika, et mõned dokumendid on rohkem kaitstud.

Meililiikluse jälgimine “käib tööga kaasas”

“Seega sa eeldad, et sinu meile loetakse?” küsiti uuesti. “Näiteks Venemaal kehtestati 2003. aastal seadus, mille kohaselt peab kogu internetiliiklus minema läbi luureagentuuride. See tähendab, et keegi ei kuula sind otseselt pealt, vaid kogu su andmestik liigubki otse sinna. Võib oletada, et kui mina saadan meili kellelegi seal riigis, siis ilmselt seda vaadatakse,” tõdes Ilves.

“Aga teid siis ei häiri inimesena, et teie meililiiklust jälgitakse?” uuriti veel. “Ma eeldan, et see käib tööga kaasas. Ja ma ei kujuta ette kedagi, kes on suures poliitikas ja ei eelda, et seda tehakse. Ilmselt ei tee seda sinu oma valitsus /—/ ja kui ta teeks seda väljaspool kuriteokahtlust, siis oleks see ilmselt halb idee,” vastas president.

Intervjueerija nentis, et Saksa liidukantsler Angela Merkeli telefone kuulas pealt lausa viis võõrriiki. Ilves: “Sellises maailmas me täna elame ja mõned meist on juba ammu nentinud, et pikemas perspektiivis peaksime me sellisest privaatsusest loobuma. Mitte küll vabatahtlikult ja hea meelega, aga… Privaatsus on midagi sellist, millel valitsuste juures on vähe väärtust.” Ilvese sõnul on ta ise rohkem mures andmekaitse kui jälgimise pärast: “Mind paneb muretsema hoopis see, kui keegi hakkaks minu andmeid netis muutma. Konfidentsiaalsus on väiksem mure kui andmetega manipuleerimine.”

Vaata/kuula tervet intervjuud:

Allikas: Channel 4 News

Foto: ekraanikuva

Toimetas Mariann Joonas