Päikesesüsteemist elukõlbulikke taevakehi otsivad astronoomid peavad kõige lootustandvamaks kohaks Jupiteri kaaslast Europat, vahendab TÜ teadusuudiste portaal Novaator.

Jupiteri ühe kaaslase Europa jääkooriku all paikneb meri, mille koostist ja muid omadusi pole võimalik otseselt uurida ja infot saab vaid taevakeha katva jää uurimisel. Sajandivahetusel pildistas Europat kosmosesond Galileo ja neil fotodel on näha, et Europa jääkate on konarlik ja pragunenud, eriti suured ebatasasused on ekvaatoril. Astronoomid nimetavad seda koguni “kaosemaastikuks” ning on pikalt kahtlustanud, et jää ebaühtlust võib põhjustada merepõhjast tõusev soe vesi.

Paraku ennustavad senised ookeaniveeringet jäljendavad mudelid , et selline nähtus saab jääd lõhkuda ainult poolustel. Ajakirjas Nature Geoscience ilmunud uurimuses jäljendasid USA Austini Texase ülikooli geofüüsikud Europa ookeanis toimuvat maise maailmamere veeringe mudeli abil, kuid lisasid sinna Europa pöörlemise ja soojusringe kohta teada olevad andmed. Täiustatud mudeli kohaselt peaks taevakeha merepind ekvaatoril ülespoole mulksuma ligikaudu meeter sekundi kohta.

Uurimuse autori Krista Soderlundi sõnul kinnitas simulatsioon, et Jupiteri jäisel kaaslasel on ookean ja see mõjutab taevakeha katvat jääkihti. Mudel annab lootust, et Europa võiks sobida elusolenditele.

Lähikümnenditel peaksid astronoomid saama uusi andmeid Jupiteri olulisemate kuude kohta. Europat hakkavad uurima kaks uurimisjaama: Euroopa kosmoseagentuuri JUICE (JUpiter ICy moons Explorer) peaks Jupiteri lähedusse jõudma 2030. aastal ja NASA Europa Clipper veel hiljem. Mõlemad uurimisjaamad hakkavad Europat uurima orbiidilt, selle pinnale laskuda pole plaanis.

Galileo kuud

Jupiteril on Päikesesüsteemi suurim kuude kollektsioon, praeguseks on avastatud koguni 63 looduslikku satelliiti. Jupiteri satelliidisüsteemis on neli suurt kuud (Galileo kuud) ja hulk väiksemaid taevakehi, mis on planeedist eri kaugusel. Esimesed neli kuud avastas Galileo Galilei 1610. aastal, kasutades oma uut teleskoopi, mis oli üks esimesi, ja leidis ümber planeedi neli väikest valguspunkti.

Avastamisele järgnenud ajal kutsuti kuusid lihtsalt nimedega Jupiter I, II, III ja IV. Alates 19. sajandi keskpaigast kannavad kuud praegusi nimesid, mille pakkus välja Galileo kaasaegne Simon Marius, kes kinnitas, et tegelikult avastas need esimesena just tema. Galileo kuud said nimeks Io, Europa, Ganymedes ja Kallisto.

Loe lisaks: Novaator

Allikad: Novaator, Nature.com, entsüklopeedia Tähistaevas (Koolibri 2009)

Foto: Wikimedia Commons / NASA

Toimetas Ksenia Kask