Viimased raportid maailma vähemus- ja põlisrahvaste kohta hoiatavad, et üle kogu maailma aina suurenev loodusvarade kasutamine viib üha sagedamini konfliktideni maailma eri paigus elavate põlisrahvaste kogukondadega, kes on sunnitud oma kodudest lahkuma ja loobuma oma traditsioonilisest eluviisist.

Vähemus- ja põlisrahvaste raport koostati 2012. aastal Londonis asuva inimõiguste grupi Minority Rights Group International (MRG) jaoks. Selles öeldakse: “Maailma kõikide regioonide põlisasukad seisavad silmitsi riskiga, et nad aetakse minema oma maalt ja loodusvarade juurest.“

Kuigi raporti avalikustamisest on üle aasta möödunud, pole olukorra parandamiseks olulisi samme astutud. Ikka ja jälle kirjutatakse juhtumitest, kuidas mõne suurkorporatsiooni huvid on kõrgemal põlisrahvaste muistsete kodupaikade austamisest. “Maa ja loodusvarad on eluliselt vajalikud nende elutegevuseks, kultuuri edasikandmiseks, olles sageli ka nende rahvaste identiteedi oluline osa,“ ütles raportis ÜRO põlisrahvaste õiguste ekspertkomisjoni eesistuja Vital Bambanze.

Põlisrahvaste olukord on üle kogu maailma halvenemas

Bambanze ütles, et Kesk-Aafrika suurte järvede regioonis elavad batwad, ogiekid  jt rahvad Keenias, Põhja-Tai mägihõimud, Lähis-Ida beduiinid ja uiguurid Hiina Xinjangi provintsis – kõik nad rabelevad, et säilitada oma kultuurilist identiteeti vastupidiselt nende valitsuste otsustele, mis asetavad esikohale riigi majanduslikud huvid .“

Raporti järgi toidab Aasias võimust võttev suur nõudlus loodusvarade järele etnilist konflikti ja ümberasustamist, mis kujutab endast suurt ohtu põlisrahvaste ja vähemuste maale, elujõulisusele ja eluviisile.“

MRG eestkõneleja Carl Soderbergh hoiatas, et põlisrahvaste olukord on üle kogu maailma halvenemas. “Viimasel kümnel aastal on vähemus- ja põlisrahvaste asustatud alades toimunud nende loodusvarade kasutamise intensiivne kasv,“ ütles Soderbergh.

Ladina-Ameerikas on põlisrahvaste peamisteks muredeks kaevandamine ja metsaraied, Põhja-Ameerikas naftaliivade kaevandamine, Arktikas on tekkinud konfliktid tuuleparkide rajamise ja rauamaagi kaevandamise pärast, Aafrikas aga kannatavad pärismaalaste kogukonnad selle all, et maad renditakse kümnete ruutkilomeetrite kaupa korporatsioonidele või välismaistele valitsustele. “Valitsused langetavad otsuseid lähtudes majanduslikust kasust, hoolimata vähemus- ja põlisrahvaste õigustest ja see on probleemi tuum,“ ütles Soderbergh.

Aasia põlisrahvaste traditsiooniline eluviis on ohus

Hiinas on kaevandamisse investeerimine sundinud karjakasvatajad oma traditsioonilistelt karjamaadelt ja esivanematelt päritud küladest lahkuma nii Xinjiangi uiguuride autonoomses piirkonnas kui ka Tiibetis. Son La hüdroelektrijaama ehitamisel Vietnamis asustati ümber üle 90 000 inimese, kellest suurem osa olid etnilised tailased.

Vietnami teadlaste sõnul jäid paljud põliselanikud selle projekti tõttu ilma ligipääsust põllumajanduslikule maale. Kambodžas, Kuy põlisrahvaste kodukohas Prey Langi metsaalal on paljud inimesed pidanud loobuma oma traditsioonilistest elatise teenimise võimalustest, sest kümneid ruutkilomeetreid metsa on riigi poolt määratud mineraalide kaevandamiseks, puidutöötlemiseks ja kummipuuistandusteks. Konfliktid on tekkinud ka Indoneesia aladel, kus on suurenenud palmiõli istanduste rajamine, ning Paapua kaevandustööstuses.

Aasia inimõiguste programmi direktor Nicole Girard ütles, et maa pärast toimuvate konfliktide arv tõuseb Kagu-Aasias eelkõige välismaiste investeeringute tõttu. “Loodusvarade kasutamine põlisrahvaste aladel Kagu-Aasias, Laose ja Vietnami majanduses on muutumas avatumaks välismaistele investeeringutele, sealhulgas rohketele Hiina ja Birma ettevõtetele,“ ütles Girard.

Aasia põliselanike pakti (Asia Indigenous Peoples Pact – AIPP) fond märkis oma raportis, et kaks kolmandikku maailma 370 miljonist põliselanikust elab Aasias. AIPP-i seisukoht on, et need inimesed on alla surutud majanduslikult, poliitiliselt ja kultuuriliselt, millega kaasneb vaesuse, kirjaoskamatuse ja nälja suurenemine nendes piirkondades.

Loodusvarade rüüstamine, põliselanike sunniviisiline ümberasustamine, kultuuriline genotsiid ja igapäevaelus diskrimineerimine on muutunud tavapäraseks nähtuseks. Raport viitas Aasiasse rajatud tammidele, mis on alates 1960-ndatest viinud India, Filipiinide, Laose ja Malaisia põliselanike massiliste ümberasustamiste, elatusallikate kaotamise ja näljani. Nende riikide valitsuste jaoks on esikohal majanduslik kasu ja investeeringud, mis jätavad inimõigused tagaplaanile. Raport kutsub üles valitsusi austama ÜRO põliselanike deklaratsiooni, lähtudes selles sõnastatud seisukohtadest põliselanike probleemidega tegelemisel.

Allikad: DW, UN, Minority Rights, Forest Carbon Asia, Wikipedia

Foto: dw.de

Toimetas Marlen Laanep