Eestis oli tänavu teadaolevate pettuste puhul pettuse läbiviija keskmine vanus 46 aastat, neist 60 protsenti töötas juhtival kohal ning 62 protsenti olid mehed, selgub audiitorfirma KPMG analüüsist, vahendas BNS.

Üldiselt Kesk- ja Ida-Euroopa (KIE) riikide ettevõtetes on pettuste taga keskmiselt 36- kuni 45-aastased autokraatliku stiiliga tippjuhid, kes on ettevõttes töötanud üle kuue aasta, teatas ettevõte. “Võrreldes muu maailmaga on KIE riikides pettuste taga rohkem tegevjuhid või juhatuse liikmed: 44 protsendil juhtudest võrreldes 28 protsendiga mujal. Samuti iseloomustab KIE pettureid regiooni eripäradest tulenevalt keskmisest suurem kalduvus autokraatiale, mis on nii 39 protsendil juhtudest, võrreldes 20 protsendiga maailmas,” ütles KPMG Baltics OÜ nõustaja Anu Ahas-Saaron ettevõtte pressiteates.

KPMG analüüs märgib, et regiooni riikides on autokraatlik juhtimisstiil sügavalt juurdunud ning paikapandud hierarhia annab hea aluse pettuste läbiviimiseks. “41 protsendil juhtudest osutus juhi piiramatud volitused riskiteguriks, mis viis pettuseni. 40 protsenti KIE pettustest toimus rahvusvahelistes firmades, millest võib järeldada, et kui välisomanikud annavad kohalikele juhtidele liiga vabad käed, siis ei peaks nad olema üllatunud, kui ühel hetkel nende usaldust kuritarvitatakse,” märkis Ahas-Saaron.

Nii nagu mujal teevad ka KIE riikide petturid enamasti koostööd teistega, vaid 13 protsenti tegutseb üksinda. Pettustest 49 protsenti tuli päevavalgele sisemise vihje põhjal. Kuigi paljud teevad pettusi esmakordselt, leidub pidevalt neid, kes on pidanud eelmisest töökohast lahkuma pettuse või ebasobiva käitumise tõttu. Arusaamatuste vältimiseks on oluline töölevõetavate inimeste taustauuring ning hilisem kontroll kriitilise loomuga ametites. Samuti aitab oluliste äripartnerite ja töötajate suhete jälgimine tuvastada algfaasis võimalikke huvide konflikte.

Allikad: BNS, KPMG

Foto: kpmg.com

Toimetas Ksenia Kask