Foto: Andrea Piacquadio/ pexels.com

Enamus meist teavad, et keskkonnal on suur mõju meie vaimsele ja füüsilisele heaolule. Aga kui paljud teadvustavad päriselt, et ka meie mõtted mõjutavad otseselt seda, kuidas me ennast füüsiliselt tunneme? Siinkohal tuleb meeles pidada, et me elame ja eksisteerime osana tohutust, keerulisest ja viimistletud teadlikkuse maatriksist, kus iga muutus mõjutab kõike muud. 

Ükskõik, millisele ühele efektile on arvukalt põhjuseid. Reaalsus on kõvasti keerulisem kui me mõnikord endale tunnistame. Meie ajudele on kergem reaalsust üle lihtsustada, aga nii tehes võime eemale tõrjuda mõistmise sellest, kuidas me elame hämmastava elu, mida me võiksime kogeda, varjus. Siinkohal vaatame reaalsuse operatiivsüsteemi programmi, mis mõjutab meid iga päev väga isiklikul moel: kuidas meie mõtted mõjutavad meie heaolu.

Viha muudab füüsiliselt haigeks

2006. aastal tehtud Harvardi uurimuse järgi on USA-s 10 miljonit täiskasvanud meest nii vihased, et nad on haiged. Nende haigusel on nimigi: hootine plahvatuslik häire (intermittent explosive disorder) ehk IED. Selle haigusega on oldud tuttavad juba 1980-ndatest aastatest saadik, aga see eksisteeris aastatuhandeid enne, kui inimesed suutsid seda probleemi mõista. Lisaks sellele, et viha ja raevuga täidetud inimene on otsene oht inimestele ja varale, mis võib jääda tema vehkimiskaugusesse, teeb see ka sisemiselt tõsist kahju.

Inimestel, kes kogevad tihti vihapurskeid, on suurem tõenäosus surra südamehaigustesse või insuldi tõttu – Harvardi 2004. aasta uurimuse järgi päästavad hetkelised vihahood igal aastal valla lausa üle 30 000 infarkti. “Inimesed, kellel on palju viha, investeerivad palju energiat selle kontrollimise katsetesse ning selline hõõrdumine tõenäoliselt suurendab infarkti tõenäosust,“ ütles Charles Spielberger, kes on Lõuna-Florida ülikooli psühholoogiadoktor. Ta arendas välja kõige laiemalt kasutatava testi, millega viha mõõdetakse. “Mida intensiivsem viha, seda tõenäolisem infarkt,“ lisas ta.

Mitmed teised uuringud on näidanud, et vihastel meestel on kolm korda suurem tõenäosus saada enneaegselt südameveresoonkonna haiguseid, kuus korda suurem tõenäosus saada varakult infarkt  ja kolm korda suurem tõenäosus saada insult.