Ütlen kohe alguses ära, et jõulud on üks mu lemmikaeg aastas. Mitte sellepärast, et siis saab kingitusi ja toimub korralik ülesöömine, vaid sellepärast, et inimesed on tavalisest sõbralikumad, rahulikumad ja naerusuisemad. Ja kui veel lumi ka maas on, annab see talvisele pööripäevale ja sellele järgnevatele aina pikenevatele päevadele veel eriliselt helge noodi.

Teeme nii, et unustame hetkeks poliitilised, rahvuslikud ja muud erimeelsused ning unustame sellegi, et on olemas keegi Jeesus Kristus, sest eestikeelne sõna jõulud ei ole kuidagi seotud Christmas’iga. Olgu jõulud lihtsalt üks vajalik talvine püha, mis toob oma soojusega vaheldust külmale ilmale ja mornidele nägudele tänaval.

Kuigi jõulude ajal mõeldakse eelkõige sellele, et oma pere oleks koos ning laual ja kingikotis leidub kõike head ja paremat, ei tee üldse halba, kui väikeste tegude abil ka teistele heameelt teha. Kui mitte jõulude ajal, siis millal veel? Eestis ei lähe mitte kunagi elu paremaks, kui me oleme “naabrist paremad”. Kui naabril ei ole sama hea kui sul, siis vähemalt püüa teha nii, et tal oleks parem kui varem.

See tähendab näiteks seda, et kui on vaja kingitusi osta, siis toeta seeläbi inimesi meie seast ehk osta kohalikku toodangut. Tee ise midagi toredat. Alustada võib juba sellest, et naerata kellelegi, kes on kurb. Aita vanainimene üle tee. Kanna kellegi eest tema raskeid poekotte. Võta labidas ja roogi naabri eest lund. Pese kellegi eest nõusid või korista kodu. Mine külla oma vanale sugulasele, kellel ei ole iga päev jutukaaslast ja jooge koos teed. Helista kellelegi, kes sinu kõne üle rõõmustaks.

Aga miks mitte ka midagi tavatumat teha – näed kellegi kojameeste vahel parkimistrahvi? Võta see kile seest välja ja pane asemele silt: “Maksin trahvi sinu eest ära. Häid jõule! : )” (Muidugi oleks sel juhul soovitav see trahv ka päriselt ära maksta). Osta kino kinkepiletid ja kingi esimesele vastutulevale inimesele või osta viis piletit ja kutsu neli võõrast inimest endaga koos kinno.

Jõulukingitus on ka see, kui aitame üksteise unistusi teostada. Selleks on tohutult võimalusi, mis on lausa hiirekliki kaugusel. Näiteks on võimalik inimesi meie keskelt toetada Hooandja portaalis, kuigi mõned eestlased on oma unistusi püüdma läinud ka välismaistesse kickstarteritesse. Või toeta alternatiivseid meediakanaleid, mida teevad tavalised inimesed oma vabast ajast ja suure pühendumusega. Minu isiklikud lemmikud on näiteks Vanglaplaneet, Vabamõtleja, Hingepeegel, Bioneer, Minut.ee ja Külauudised.

Omaette kingituste tegemine on ka heategevus ja ma ei pea siin silmas fondidele annetamist. Ka heategevust on võimalik teha otse ja omadele. Tead mõnda vaesemat inimest? Aita teda. Ei tea kedagi, keda aidata? Uuri sotsiaaltöötajatelt, kirikutest jne. Abivajajaid on küllaga: statistikaameti andmetel elab Eestis suhtelises vaesuses ligi 42 000 last.

Ei tasu unustada, et tehes head teistele, teed head ka endale. Üha rohkem uuringuid näitab, et teiste aitamine teeb terveks ja õnnelikuks. Erilise heateo teed aga endale siis, kui annad andeks inimesele, kes ei ole sult kunagi vabandust palunud – rahu on suurim kingitus, mida iseendale teha saad.

Ja lõpetuseks võtaksin sõna ka jõulupuude teemal. Ma ei tea, kuidas on teiega, aga minu meele teevad need kuuselaibad, millega ostukeskuste ees kaubeldakse, küll väga kurvaks. Eriti seetõttu, et eelmisel aastal jäid kõik müümata puud veel pikaks ajaks sinna lähedale prügikonteinerite juurde vedelema. Kuuselõhna saab ju koju tekitada ka paari oksaga ja miks mitte üldse elusat puud osta? Neid on aianduspoodides küllalt, lisaks saab ju ise kuuse kasvatada, isegi korteri tingimustes. Ühed eesti noored on just hakanud internetis sellist teenust pakkuma. Purgi-puu küll selle aasta jõuludeks kasvama hakata ei jõuaks, aga mõne aasta pärast on seda juba ehtida võimalik küll.

Mis on minu enda jõulusoov? Et jõulud oma heasoovlikkuse, sõbralikkuse ja rahuga kestaksid aasta ringi. Ilusat jõuluaega kõigile!

Mariann Joonas

Telegrami peatoimetaja