Inimsilm näeb Linnuteed taevas helkiva ribana, sest me saame seda vaadata ainult seestpoolt. Tegelikult on meie galaktika spiraalikujuline. Hiljuti arvati, et Linnuteel on kaks spiraalharu, kuid uute vaatluste järgi on neid suisa neli.

Linnutee nelja haru kohta tegid astronoomid oletusi juba 1950-ndatel. Siis saadi andmeid raadioteleskoopidega ja tähtede sünnikohast olevate tihedate gaasipilvede vaatlemine tundus kinnitavat nelja spiraalharu olemasolu. 2008. aastal kaardistas Spitzeri kosmoseteleskoop ligi 110 miljonit tähte ja nende fotode põhjal oli Linnutee kaheharuline spiraal.

Nüüd kogus Max Plancki raadioastronoomia instituudi teadlane James Urquhart erinevate Maal asuvate teleskoopide andmestiku ligi 1700 väga suure tähe kohta. Kõik tähed on Päikesest vähemalt kaheksa korda kogukamad ja väga noored. Nende ereduse ja kauguse põhjal loodud mudel kinnitab jälle kord, et Linnutee on neljaharuline spiraalgalaktika.

Urquharti sõnul on väga suure massiga tähed palju haruldasemad ja lühema eaga kui need kerged ja noored tähed, mida pildistas Spitzer. Kui massiivne täht jääb fotole, on väga suur tõenäosus, et ta asub enam-vähem oma tekkimise kohas. Spitzeri fotodel nähtud tähed võivad olla vanemad ja oma sünnikohast eemale nihkunud. See selgitab erinevusi meie galaktika kuju määramisel.

Uue analüüsi kohaselt on Linnutee kahes spiraalharus palju rohkem tähti kui ülejäänutes. Noorte tähtede osakaal on kõigis harudes tõenäoliselt sama ja nende tekkimise kiirus üsna sarnane. Huvitaval kombel asub uuritud noortest kogukatest tähtedest vaid 40 protsenti astronoomidele tuntud tähetekkealadel.

Allikad: Novaator, Nature World News

Uurimus: MNRAS

Foto: npr.org

Toimetas Ksenia Kask