USA-s jõustus täna Obamacare’iks ristitud ravikindlustusreform, millega president Barack Obama valitsus loodab pakkuda odavamat kindlustust miljonitele seni kindlustamata ameeriklastele. Affordable Care Act võeti vastu juba 2010. aastal, kuid sellele sai osaks rida tõsiseid tagasilööke, eriti vabariiklaste vastuseisu tõttu.

Iga Ühendriikide kodanik on nüüdsest kohustatud ravikindlustusega liituma, vastasel korral ootab teda 95 dollari suurune rahatrahv, mis 2014. aastal tõuseb lausa 695 dollarini. Obamacare peab tagama ravikindlustuse sellest seni ilma olnud 32 miljonile ameeriklase. Kindlustajatel on kohustus korvata kulud erakorralise abi ja paljude ravivormide eest, mis varem sageli haigestunu pankrotti viisid.

Majanduslikult põhjendatakse seadust sellega, et kui kõik süsteemi oma panuse annavad, on võimalik tervete inimeste raha eest ravida ka neid USA kodanikke, kelle kindlustamine on eriti kulukas.

Ravikindlustusseaduses on kirjas, missuguse ravi kindlustus katab. Nii võib lepingu sõlminud inimene nüüdsest olla kindel, et tal ei tule raha välja käia erakorralise abi ja haiglasse paigutamise eest. Ka kaetakse täies ulatuses ennetav ravi ning näiteks diabeedi- ja vähiuuringud, vaktsiinid ja rasestumisvastased vahendid.

Valitsus on seadnud eesmärgiks 7 miljonit kindlustatut 2014. aasta märtsiks. Praeguseks on veebiportaalis kindlustuslepingu sõlminud 2,1 miljonit ameeriklast. Seni on Ühendriikides olnud ravikindlustuseta umbes 50 miljonit inimest ja USA on olnud ainus arenenud lääne tööstusriik, kus kõik kodanikud ei ole ravikindlustusega kaetud.

Obamacare ei ole tööandjatele ja arstidele meeltmööda

On ennustatud, et kui Obamacare 2014. aastal täiel määral kehtima hakkab, võivad ravikindlustusmaksed kahekordistuda ning selle tõttu plaanib umbes 10% USA tööandjatest lõpetada ravikindlustuse pakkumise oma töötajatele. Kongressi eelarvekomitee (Congressional Budget Office – CBO) eelmise aasta veebruaris avaldatud arvutuste kohaselt jääb uue tervishoiuseaduse tõttu hinnanguliselt 7 miljonit inimest ilma oma seni töökoha poolt pakutud tervisekindlustusest, kuna maksukärbete tulemusena on ettevõtetele sotsiaalkindlustuse maksmine muutunud vähematraktiivseks.

Uus ravikindlustussüsteem on ka hea jälgimissüsteem

Obamacare peidab endas ka isikuandmete turvariski – nimelt lisatakse kõikide süsteemiga liitujate andmed riikliku infobaasiga, millele on juurdepääs paljudel ametitel, sh NSA-l (riiklik julgeolekuamet), DHS-il (sisejulgeolekuministeerium), DOJ-il (justiitsministeerium) ja IRS-il (maksuamet).

Allikad: BNS, Washington Post

Loe lisaks: Huffington Post

Foto: agoravox.fr

Toimetas Ksenia Kask

USA-s jõustus tervishoiureform

WASHINGTON, 1. jaanuar, AFP–BNS – USA-s jõustus kolmapäeval ravikindlustusreform, millega president Barack Obama administratsioon loodab pakkuda odavamat kindlustust miljonitele seni kindlustamata ameeriklastele.

Obamacare’ks ristitud Affordable Care Act võeti vastu juba 2010. aastal, kuid sellele sai osaks rida tõsiseid tagasilööke, eriti vabariiklaste vastuseisu tõttu.

Alates 1. jaanuarist hakkab Obamacare aga kehtima ja peab tagama ravikindlustuse sellest seni ilma olnud 32 miljonile ameeriklase. Kindlustajatel on kohustus korvata kulud erakorralise abi ja paljude ravivormide eest, mis varem sageli haigestunu pankrotti viisid.

Iga Ühendriikide kodanik on nüüdsest kohustatud ravikindlustusega liituma, vastasel korral ootab teda 95 dollari suurune rahatrahv, mis 2014. aastal tõuseb lausa 695 dollarini.

Majanduslikult põhjendatakse seadust sellega, et kui kõik süsteemi oma panuse annavad, on võimalik tervete inimeste raha eest ravida ka neid USA kodanikke, kelle kindlustamine on eriti kulukas.

Ravikindlustusseaduses on kirjas, missuguse ravi kindlustus katab. Nii võib lepingu sõlminud inimene nüüdsest olla kindel, et tal ei tule raha välja käia erakorralise abi ja haiglasse paigutamise eest. Ka kaetakse täies ulatuses ennetav ravi ning näiteks diabeedi- ja vähiuuringud, vaktsiinid ja rasestumisvastased vahendid.

“See uus seadus muudab kogu meie tervishoiusüsteemi,” ütles tervishoiuminister Kathleen Sebelius teisipäeval.

Nende 150 miljoni ameeriklase jaoks, kelle on kindlustanud tööandjad, ei muutu uue seadusega suurt midagi. Ülejäänute jaoks aga küll, sest seni said sotsiaalkindlustusest abi vaid kõige vaesemad ja üle 65 aasta vanad kodanikud.

Juba alates oktoobrist said ameeriklased 36 osariigis kasutusel oleval võrgulehel healthcare.gov valida ja sõlmida kindlustuslepinguid, mis hakkasid kehtima 1. jaanuarist. 14 osariigis on oma portaalid.

Valitsus on seadnud eesmärgiks 7 miljonit kindlustatut 2014. aasta märtsiks. Praeguseks on veebiportaalis kindlustuslepingu sõlminud 2,1 miljonit ameeriklast.

Lepingu sõlminutele tuleb lisada need 3,9 miljonit, kes saavad abi vaestele mõeldud programmidest nagu Medicaid.

Seni on Ühendriikides olnud ravikindlustuseta umbes 50 miljonit inimest ja USA on olnud ainus arenenud lääne tööstusriik, kus kõik kodanikud ei ole ravikindlustusega kaetud.