Vietnami sõja veteran Perry Parks, nagu 30% kõigist selle sõja veteranidest ja vähemalt 20% Iraagi ja Afganistani sõja veteranidest, lahkus sõjaväest posttraumaatilise stressihäirega. Ta osales Emmy auhinna võitnud dokfilmis  “Hea sõdur“ (“Good Soldier“, 2009), milles jälgiti viie veterani (igaüks oli osalenud erinevas USA sõjas) elu sõjas ja pärast seda, arutledes selle üle, mida tähendab olla hea sõdur. Praegu on ta pühendunud sellele, et traumajärgse ärevushäire all kannatavad endised sõdurid saaksid seaduslikult oma kannatusi leevendada ka ravikanepi abil.

Parks sedastab, et tapmine on ebaloomulik tegu: inimesi tuleb treenida teiselt elu võtma. Tavainimene ei suuda teist inimest relvast tulistada ja enamik inimesi laseb viimasel hetkel mööda. On teada, et näiteks Esimeses maailmasõjas lasid sõdurid 75%-l juhtudel alateadlikult märgist mööda. Lahingutreeningut on sellest ajast saadik muudetud, et õpetada sõdurit tõhusamalt tapma. Kinnitatud märklaudade asemel harjutavad sõdurid tänapäeval tulistamist liikuvate inimsiluettide peal. Kuid vaatamata sellele, kas inimest on treenitud tapma või mitte, võivad sõjakoledused ja selle jõhkrus kahjustada inimese psüühikat, ja pahatihti jäädavalt.

Kanep aitab stressihäire vastu

Parks rääkis filmis, et tapmine jääb paljusid piinama. Nagu paljud teisedki, neelas ta peotäite kaupa tablette, et ravida unetust ja muid sümptomeid, ent kõige paremini aitas Parksi sõnul kanepi suitsetamine. Nüüd võitleb ta selle eest, et sõjaveteranid saaksid seaduslikult kanepit tarvitada. Ta on Põhja-Carolina kanepipatsientide võrgustiku endine president. See organisatsioon keskendub osariigi ravikanepi poliitika reformile ning praegu on Parksi töö suhelda osariigi ametiasutustega ja koguda raha organisatsiooni jaoks.

Kuigi USA 20 osariiki ja Washington on legaliseerinud ravikanepi, võimaldavad vaid paar nendest osariikidest seda inimestele, kellel on posttraumaatiline stressihäire. Parks elab Põhja-Carolinas, kus kanepi kasutamine on rangete seadustega reguleeritud.

Näiteks võib tuua sõjaveterani Josh Cooki Põhja-Carolinast, kes sai Iraagis vigastada, ta on sõjainvaliid, kes kannatab krambihoogude käes. Peale mitmete seaduslike ravimite proovimist leidis Cook, et ainult kanep aitas teda – see peatas haigushood kaheksaks kuuks. Kuid eelmise aasta jaanuaris otsiti ta maja läbi, leiti elektriline kohviubade jahvataja, mida Cook oli kasutanud kanepi purustamiseks. Cook vahistati ning mõisteti süüdi kanepi omamises.

Munder kui tagurpidi lipp

Vaatamata sellele, et Parks pole varjanud, et ta kasutab “ebaseaduslikku ainet“, pole teda ennast kordagi vahistatud. Ta on kogunud meditsiinilist informatsiooni kanepi kohta ja esitanud seda kohtumistel kohalike võimuesindajatega, et püüda neid harida kanepi tõestatud meditsiiniliste  omaduste suhtes.

“Ja muidugi olen ma kasutanud täielikult ära oma sõjaväelist tausta,” ütles ta, märkides, teda kui valget eruohvitseri ei vahistata nii hõlpsalt kui näiteks mustanahalist meest või teismelisi. “Ma ei kandnud oma mundrit aastaid, kuid ma hakkasin mõtlema mundri ja autasude kandmise hüvedele asjaajamise puhul,” ütles ta.

Enamus neist sõduritest, kes lahkuvad sõjaväest, ei kanna oma mundrit, et edasi anda oma seisukohta, kuid Parksi sõnul kannab ta seda kui “tagurpidi lippu”, et juhtida tähelepanu nende veteranide kannatustele, kellele keelatakse ligipääs ohutule ravimile, mis võib neid aidata. Kuigi teda on kritiseeritud selle eest, et ta kasutab sõjaväe rõivast, et oma seisukohta väljendada, ütles ta, et selle valiku taga on moraalne eesõigus. “Mõnikord pead ujuma vastuvoolu,“ ütleb ta, “mind kui kristlast kutsuti tõtt rääkima [meditsiinilisest kanepist]… Kui keegi annab sulle võimaluse avada oma silmad, siis on üheks suurimaks patuks mitte tahta oma silmi avada.“

Parksi teekond

Parks liitus sõjaväega 1962. aastal, kui ta oli 17-aastane. Ta veetis 15 kuud Koreas ja siis naasis koju, astudes uuesti sõjaväkke 20-aastase sportlangevarjurina, kellel oli suur soov lennata helikopteriga ükskõik kuhu. “See oli mu suur unistus,” ütles ta, “asi polnud nii väga Vietnamisse minemises kui selles, et ma saan lennata helikopteriga.”

Lõpuks veetis Parks 30 kuud Vietnamis, vabanedes ühtlasi ka sõja lummusest – eelkõige tänu üha laienevale teadlikkusele sõja suhtes. Ta meenutab sõjavastaseid plakateid, millest ühel seisis: “Sõda ei ole kasulik lastele ja teistele elavatele,” ning teine küsis: “Mis saaks siis, kui kuulutataks välja sõda, aga keegi ei läheks võitlema?“ Viimane mõte aitas tal silmi avada sõja mõttetuse suhtes.

Kanepit hakkas ta leevenduseks kasutama alles siis, kui läks posttraumaatilise stressi sündroomiga sõjaväest erru, kuigi ei uskunud esialgu sellesse, et kanep võib valu leevendada. Aga kui Parks osales 2010. aastal kanepiravi konverentsil, kus arutleti ravikanepi mõju üle posttraumaatilise stressihäire ja traumaatiliste ajukahjustuste puhul, kuulis ta meditsiinilistest põhjustest, miks see taim aitab tema sümptomeid leevendada. Ta kohtus ka Iisraeli arsti Raphael Mechoulamiga, kes avastas 1964. aastal THC (delta-9-tetrahüdrokannabinooli) – kanepi psühhoaktiivse toimeaine. Mechoulami juhtimisel ilmus uurimistöö, mis näitas kanepi potentsiaalseid ravivõimalusi ajukahjustuse saanud Iisraeli sõdurite puhul.

Enesetappe rohkem kui lahingus langenuid

USA rahvaloenduse büroo andmetel oli 2011. aastal ligikaudu 21,5 miljonit USA sõjaveterani. Eelmise aasta oktoobris olid 9,7% 9/11-järgseid veterane jätkuvalt töötud. Enesetappude arv USA veteranide hulgas on kõrgem kui kunagi varem ning USA-s on praegu umbes 385 000 veteranil ajukahjustus. Uurimused on näidanud, et posttraumaatilise stressihäire risk kahekordistub, kui sõdur on saanud ajukahjustuse. LA Timesi artikkel teatas: “Kuni viiendik USA sõduritest, kes teenisid Iraagis ja Afganistanis on tulnud koju plahvatusega seotud ajupõrutuse või posttraumaatilise stressi või mõlemaga.”

AlterNet avaldas artikli, milles arutleti uurimuse üle, mille avalikustas USA veteranide ministeerium: selles kirjutati, et iga päev teeb enesetapu 22 veterani – see teeb ühe enesetapu iga 65 minuti tagant. Samuti oli vaatluse all 2013. aastal USA Iraagi ja Afganistani veteranide hulgas läbiviidud küsitlus, mis näitas, et 30% teeninutest on kaalunud või üritanud enesetappu ning 45% teatas, et nad teavad Iraagi või Afganistani veterani, kes on üritanud teha enesetappu. “Viimastel aastatel on olnud märkimisväärselt rohkem USA veteranide ja sõjaväelaste surmasid enesetappude läbi kui lahingus,” märkis artikkel.

Uurimistulemusi varjatakse ametlikult

Kuigi valitsusasutused nagu FDA (toidu- ja ravimiamet) ja NIDA (narkootikumide kuritarvitamise riiklik instituut) on pidevalt blokeerinud sellel teemal tehtavaid riiklikke uurimusi, seovad asjakohased uurimused üha enam kanepit posttraumaatilise stressi sümptomite (mälupildid, õudusunenäod, unetus) vähenemisega. High Times avalikustas artikli pealkirjaga “Posttraumaatilise stressihäire ravimine kanepiga”, kus öeldi: “Uurimused on näidanud, et on ühendus inimajus leiduvate kannabinoidide retseptorite, mis on tuntud kui CB1 retseptorid, ja posttraumaatilise stressi vahel.”

Multiteaduste Liit Psühhedeelseteks Uurimusteks (Multidisciplinary Association for Psychedelic Studies – MAPS) on töötanud 2010. aastast saadik, et saavutada valitsuse heakskiitu uurimusele, mis selgitaks välja, kas kanepi suitsetamine või auru sissehingamine võib aidata posttraumaatilise stressihäire sümptomeid leevendada 50-l veteranil, kellel on see diagnoositud. MAPS-i esindaja Brad Burge ütles, et organisatsioon ootab vastust NIDA-lt peale nende uurimuse protokolli – mille FDA ja IRB kiitsid heaks – taasesitamist 24. oktoobril, et teada saada, kas NIDA müüb neile uurimuse jaoks vajalikku kanepit või mitte.

“Paraku erinevalt FDA-st, mis peab vastama avaldustele 30 päeva jooksul nende kättesaamisest, pole NIDA-l sellist ajalimiiti, seega me ei tea, kui kaua me ootama peame,” kirjutas Burge e-kirjas AlterNetile, “see võib võtta päevi või kuid ja selle aja jooksul blokeerivad nad edukalt uurimust, millel on juba roheline tuli mitmelt ametilt.”

Perry Parks ütles, et kuigi eelmisel aastal tehti USA-s kanepiseadustes mitmeid positiivseid läbimurdeid, ei näe ta veel põhjust tähistamiseks, sest veteranid üle kogu riigi kannatavad jätkuvalt. “See toimub praegu veteranidele ebasoodsate seaduste ja ebapädeva poliitika tõttu, mis ei põhine faktidel ja uurimustel,” ütles ta. “Kui luuakse ebaõiglane seadus ja loputatakse inimeste ajusid nii, et nad ei näe enam tõde, tekib vastutus – kohustus levitada tõde.”

Parks plaanib jätkata tõe levitamist ning võitlust selle eest, et ravikanep oleks seaduslik kõikides osariikides ja kättesaadav neile, kes seda vajavad ja kelle kannatusi see leevendaks.

Allikas: Waking Times, AlterNet

Foto: Vimeo.com

Toimetas Marlen Laanep