Vaikse ookeani partnerluslepingu Trans-Pacific Partnership (TPP) väljatöötamine sai alguse juba 2005. aastal, kuid see ei saavutanud laiemat vastukaja enne, kui Obama administratsioon selle kohta 2010. aastal uuesti läbirääkimised algatas. Tegemist on vabakaubanduslepingu nime all peetavate kohtumistega Austraalia, Brunei, Tšiili, Kanada, Jaapani, Malaisia, Mehhiko, Uus-Meremaa, Peruu, Singapuri, USA ja Vietnami vahel, mille ametlik eesmärk on luua kõrgetasemeline kokkulepe 21. sajandi kaubandusküsimuste lahendamiseks. See lepe on kaasa toonud väga palju kriitikat ja avalikke proteste lepingu väga laia haarde, range salastatuse ja vastuolulise sisu tõttu.

Eelmise aasta novembris avalikustas WikiLeaks TPP intellektuaalse omandi õigusi kajastava peatüki mustandi, mis näitas, kuidas leppega liitunud riigid olid sunnitud muutma seadusi ning käituma IP-õiguste valdkonnas vastavalt suurimate korporatsioonide huvidele. Erinevalt sõna- ja internetivabaduse peatükist ei sisalda aga eile WikiLeaksi poolt avalikustatud leppe keskkonnapeatükk mingisuguseidki keskkonnakaitse jõustamise meetmeid. Leppe keskkonnaküsimustega tegelev peatükk on ähmane ja nõrk, see puudutab vaid kõige üldisemaid ühiseid nimetajaid keskkonnakaitse valdkonnas.

Esikohal on kaubandus

TPP keskkonnakaitse peatükk sisaldab leppe osapoolte välja pakutud seisukohti keskkonnaprobleemide nagu kliimamuutus, bioloogiline mitmekesisus ja kalavarud osas, samuti “ökoloogilistesse” toodetesse investeerimise ja nendega seotud äritegevuse küsimusi. Leppe peatükis on sõnastatud ka, kuidas lahendada keskkonnaga seotud vaidlusi, mis võivad tekkida lepingu hilisema rakendamise käigus.

Nimetatud keskkonnapeatükk paistab silma eelkõige selle poolest, et esikohal on kaubanduse, mitte keskkonna kaitsmine. See põhimõte on sõnastatud nii, et kohalikud keskkonnakaitse seadused ei tohi takistada riikidevahelist kaubandus- või investeerimistegevust. Keskkonnakaitse osas on leppes suur rõhk pandud isereguleeruvale põhimõttele, milleks on “paindlikud, vabatahtlikud meetodid nagu näiteks vabatahtlikult läbi viidud auditid ja aruanded, turupõhised stiimulid, vabatahtlik informatsiooni ja teadmiste jagamine ning avaliku ja erasektori partnerlus”. Kuid ka nende meetmete puhul on leppes märge, et neid tuleb läbi viia viisil, mis “väldib kaubandustegevuses ebavajalike piiride teket”.

Üldsuse arvamusega ei arvestata

Eelmisel sügisel saatsid 24 keskkonnakaitse organisatsiooni kirja USA kaubandusesindajale, suursaadik Michael Formanile, paludes tugevat ning juriidiliselt kehtestavat keskkonna peatükki, mis sisaldaks endas ohtlike kalandustoetuste kaotamist; ebaseadusliku puiduraie, kalastuse ja küttimise keeldu; kohustusi toetada kodumaiseid keskkonnaalaseid õigusaktide ja mitmepoolseid keskkonnaalaseid leppeid. Lekitatud TPP keskkonna peatükk ei ole aga kodanikuühiskonna nõudmistele vastu tulnud.

Allikad: WikiLeaks, RT, Telegram, Boingboing, Sierra Club

Foto: foe.org

Toimetas Hendrik Mere