Foto: nad_dyagileva/ pixabay.com

Nisu- ja piimavabast dieedist on abi saanud mitmed autistlike kalduvustega lapsed ning neist toiduainetest loobumine on toonud kergendust ka paljude muude haiguste suhtes. Konventsionaalne meditsiin on aga tuntud oma konservatiivse lähenemise poolest ning seni ei ole nisu- ja piimavaba toitumise mõju ametlikult tunnustatud. Kuid aina suurenev uurimistööde hulk selles valdkonnas võib seda muuta. Läänemaailma kaks populaarsemat toiduainet võivad olla põhjuseks mitmetele haigustele, mille puhul immuunsüsteem kahjustab närvisüsteemi ja aju.

Tänane “Ajatu” ilmus esimest korda 22. jaanuaril 2014.

Grupp USA teadlasi määras 400 doonorvere proovist nisu ja piima vastu tekkivaid antikehi ning võrdles tulemusi samadest vereproovidest kindlate aju toodetavate valkudega. Tulemused näitasid, et mitmete nisu ja piima antikehade suurem esinemissagedus korreleerus ka mõõdetud ajukahjustust näitavate valkude esinemisega. Kuigi see leid ei püstita kindlat põhjuse-tagajärje seost nisu, piima ja ajukahjustuste vahel, toob see esile väga reaalse võimaluse, et toiduainete vastased antikehad veres võivad põhjustada närvisüsteemi kahjustust.

Võib olla üllatav, et kaks nii levinud ja tavalist toiduainet võivad põhjustada reaktsiooni, mille puhul immuunsüsteem hakkab aju ründama. Kuid on palju teadusuuringuid, mis näitavad, et see võib juhtuda ning sageli juhtubki. Nisu sisaldab üle 23 000 valgu, millest mõned võivad suurendada soolestiku läbilaskvust. Selle tagajärjel satuvad mitmed valgud ja soolestikubakterid vereringesse, põhjustades ebanormaalseid immuunreaktsioone, üldist põletikku ja tekitades pikapeale olukorra, et immuunsüsteem ründab oma keha rakke. Loomulikult ei juhtu see igaühega, kes nisu tarbib, kuna seda mõjutavad mitmed asjaolud nagu genotüüp, ajastus, tarbitava nisu kogus, soolestiku mikrofloora seisund ja aju-vere barjääri rikkumatus.

Lehmapiima mõju immuunsüsteemile

Lehmapiima on biomeditsiini uurimustes seostatud rohkem kui 50 terviseprobleemiga, kuid immunsüsteemist tulenevate neuroloogiliste probleemidega on seda siiani harva seostatud. Siiski ei ole eelpoolmainitud uuring esimene, mis toob välja piima võimaliku kahju immuunsüsteemile ja kesknärvisüsteemile.

On hästi teada, et piim suurendab I tüüpi diabeedi riski, mille puhul autoimmuunreaktsiooni tõttu hävivad insuliini tootvad kõhunäärme rakud. Ka on kinnitust leidnud, et raseduse ajal lehmapiima tarbimine suurendab riski, et beebil on allergiaid. Kuigi homogeenimata toorpiim on kahtlemata parem kui poelettidel leiduv, ei ole ka see ohutu, kuna lehmapiim ei ole inimeste jaoks evolutsiooniliselt sobiv.

Molekulaarsel tasandil on leitud tõendusmaterjali selle kohta, kuidas piima ja nisu valgud võivad pöörata molekulaarse mimikri mehhanismi teel immuunsüsteemi meie enda keha vastu. Mitmed uurimused on näidanud, et multiskleroosi tekkemehhanismides ja autismi puhul võivad võtmerolli mängida lehmapiima valgu vastu tekkivad antikehad.

Igal juhul on selge, et autoimmuunhaiguste või närvisüsteemi kahjustuse all kannatavad inimesed peaksid kaaluma toidutalumatuse testide tegemist, et määrata veres olevate antikehade hulk. Veel lihtsam on elimineerida need toiduained enda menüüst ning vaadelda otsese kogemuse põhjal, kas sellest on tervisele märgatavat kasu.

Allikad: Green Med Info, MDPI, GMI 2

Toimetas Katrin Suik