15. jaanuaril oleks Dr Martin Luther King Jr, USA vaimulik ja mustanahaliste inimõiguste eest võitleva liikumise juht, tähistanud oma 89. sünnipäeva. Aastaid peeti Kingi tapjaks James Earl Ray-d, kes ei saanudki osaleda kohtuistungil, mis vastutuse Kingi surma eest temalt ära võttis. 23. aprillil 1998 suri 70-aastane James Earl Ray vanglas C-hepatiiti, mille ta sai ilmselt peale pussitamist talle tehtud vereülekandega. Tema vend Jerry Ray teatas CNN-ile, et James Earl Ray ei soovinud, et ta maetaks USA-sse, kuna “valitsus olevat teda halvasti kohelnud”.

Aastaid kehtinud ametliku versiooni kohaselt tappis James Earl Ray Dr Martin Luther Kingi teise korruse vannitoa aknast majas, mis asus Kingi motelli vastas. Loomulikult puudusid selle tõendamiseks vajalikud füüsilised tõendusmaterjalid. James Earl Ray veetis oma elu vangis vaid talle peale sunnitud ülestunnistuse tõttu, mille ta vahetult peale esitamist ka tagasi võttis. Relva, mida Ray väidetavalt Kingi tapmiseks kasutas, ei olnud võimalik ballistiliselt mõrvaga seostada.

Kingi perekond ei uskunud, et Ray Kingi tappis ning vaid aasta peale Ray surma avati uuesti kohtuasi, mis tõestas Martin Luther Kingi surmaga seotud vandenõud. Memphise kohtu vandekohus otsustas 8. detsembril 1999, et Martin Luther King mõrvati vandenõu tulemusena, millega olid seotud valitsusorganid – peaaegu 32 aastat peale Kingi mõrva Memphises, Lorraine Motellis, otsustas kohus, et mõrva eest ei ole vastutav Ray vaid USA valitsus.

Valitsuse autoriteedile vastu astumine ei lõppe hästi

Valitsuse kaasosalust mõrvaloos tõendavad mitmed asjaolud, mis kohtu poolt ka kehtivaks loeti. Kingi mõrva päeval kutsuti ära tema asukohast tavapäraselt meest kaitsnud politseipatrull ning motelli juurde saadeti sõjaväeluure grupp, kuhu kuulusid tuletõrjemaja katusel olevad fotograafid, kellel oli selge vaade Kingi rõdule, lisaks 8-meheline snaiperite meeskond. Selle asemel, et mõrvajärgselt tegeleda mõrvapaiga üksikasjaliku uurimisega, tegeles politsei pigem mõrvapaiga lähedal asuvate isikute intervjueerimisega.

Vandekohtunike veenis ulatuslik tõendusmaterjal, mis kohtus avalikuks tuli. Oli põhjust arvata, et Kingi tulistajaks oli keegi muu kui esialgu süüdi mõistetud Ray. Ray ilmselt lavastati süüdi, samas kui mõrva tõelisteks asjaosalisteks olid maffia, kohaliku- riigi ja föderaaltasandi valitsusasutused. Ligi 31 aastat peale Kingi surma ei julgenud keegi kahelda ametlikus mõrvaversioonis. Peavoolumeedia viitab siiani paljudes tekstides, et Dr Martin Luther Kingi mõrvariks on James Earl Ray, kuulutades kõik ülejäänud versioonid “vandenõuteooriateks”. Kui kellelgi peaks olema veel kahtlusi juhtunus, siis siit on võimalik lugeda 70 tunnistaja ütlusi kohtus.

Ei ole ju tegelikult kuigi raske uskuda, et valitsus laseb tappa kellegi, kes julgeb vastu astuda nende autoriteedile ja kellel on võim kaasata endaga miljonid inimesed. Oma surma päeval käis Martin Luther King kohtumas näiteks Memphises meditsiinitöötajatega, kes valmistusid protestiks madalate palkade ja armutute töötingimuste vastu. King kritiseeris avalikult ka USA sõda Vietnamiga ning tema võime inimesi enda ümber organiseerida ohustas korporatsioonide huve, kes sõjast kasu said.

Allikad: Reader Supported News, Examiner, What Really Happened

Artikkel ilmus Telegramis algselt jaanuaris 2014, MLK 85. sünniaastapäeva tähistamiseks.

Foto: femficatio.com

Toimetas Hendrik Mere

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Suur aitäh kõigile, kes aitavad olulisi teemasid pildis hoida!

Unlimited MTÜ
EE497700771002818684

BITCOIN
1Hqjxbt8czHcENjDQan5GFL3Qssn4znpAr

DASH
XjUJswujDzLgSgg7Ly8bK6TEo1kwVzaKeV

BITCOIN CASH (BCH)
17yG7mpTcuJJbaXBufZweCX7nNqyoAs2Cs

ETHEREUM
0x9b67438a7a4cdd88edb14c2880e920a3cba692c6