Seekordne rumal küsimus on seotud Eesti Panga möödunudnädalaste pressiteatega, et Eestis tegutsevad pangad teenisid mullu aastaga 444 miljonit eurot puhaskasumit. Kuna lõviosa turust haaravad Eestis tegutsevad Rootsi pangad, siis tekkis Telegrami lugejal küsimus – kas kogu eestlaste pealt teenitud kasum läheb riigist välja või maksavad välispangad riigile siiski ka makse? Lisaks küsis lugeja, kui suur osa Eesti Panga kasumist läheb riigieelarvesse?

Selguse saamiseks pöördusime nii Eesti Panga,  rahandusministeeriumi kui ka kahe suure Eestis tegutseva Rootsi panga, Swedbanki ja SEB poole.

Eesti Panga pressiesindaja Viljar Rääsk ütles, et makse maksab Eesti Pank seadust järgides. ”Eesti Panga nõukogu otsustab igal aastal, kas ja kui suure osa keskpanga eelmise aasta kasumist suunata riigieelarvesse. Kasumi jagamise kohta info saamiseks on vast kõige parem viidata eelmise aasta pressiteatele, kus otsust selgitasime,” lisas ta lõpetuseks.

2013. aasta mais välja antud pressiteatest selgub, et 2012. aasta kasumist suunas Eesti Pank oma kasumist riigieelarvesse 25%. Otsust selgitas keskpanga nõukogu esimees Jaan Männik: “Eesti Panga nõukogu kinnitatud pikaajalise kasumijaotuse strateegia kohaselt annab keskpank riigile oma kasumist 0-25 protsenti. Nõukogu otsustas anda täna maksimumi, mida strateegia võimaldab. Kasumieraldis katab muuhulgas Eesti Panga osa tulust, mida euroala keskpangad teenisid möödunud aastal võlakirjade ostuprogrammi raames ostetud Kreeka valitsuse võlakirjadelt.”  25% kasumist oli 8,5 miljonit eurot, ülejäänud kasum ehk 34,1 miljoni eurot suunati  keskpanga kapitali tugevdamiseks.

Rahandusministeeriumilt uurisime, kas linnalegend, et Rootsi pangad Eesti klientide pealt teenitud kasumi ilma riigile midagi maksmata siit välja veavad, vastab tõele? Ja juhul kui nii on, siis kas on plaanis seaduseid muuta nii, et riik Rootsi pankade kasumi pealt rohkem teeniks?

Kommentaari andis ministeeriumi avalike suhete osakonna peaspetsialist Rainer Laurits: “Eesti tulumaksusüsteemi põhimõte on, et ettevõtted maksavad tulumaksu kasumilt ainult selle jaotamisel dividendidena, muude omakapitali väljamaksetena või nn varjatud kasumieraldistena. Kuni kasumit ei jaotata, tulumaksukohustust ei teki.

Kui ettevõte maksab aga Eestis teenitud kasumi arvelt dividende (sh välismaisele emaettevõttele), siis tuleb tal maksta nende pealt tulumaksu. See kohustus kehtib juba praegu ning on koht, kus pankadel ei ole võimalik teistsuguseid otsuseid langetada. Eestis makstakse tulumaksu eelkõige kasumilt, mis on teenitud Eestis. Välismaal teenitud kasum on Eestis reeglina topeltmaksustamisest vabastatud.

Tulumaksu tuleb juriidilistel isikutel maksta ka ettevõtlusega mitteseotud kuludelt ja väljamaksetelt ning kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt ning töötajale tehtud erisoodustustelt. Lisaks on kohustus maksta teisi Eestis kehtestatud makse. Ettevõtete jaotamata kasumi mittemaksustamise mõjust investeeringutele ja majandusarengule on võimalik rohkem lugeda siit.”

SEB panga kommunikatsioonijuht Evelin Allase sõnul ei ole SEB Grupp Eestis teenitud kasumit siiani riigist välja viinud ja see on suunatud tagasi Eesti majanduse edendamiseks ning turvaliste kapitalipuhvrite loomiseks Eestis.

Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask kinnitas, et pank järgib oma tegevuses Eesti seadusi. ”Tänane seadusandlus sisaldab tulumaksukohustuse edasilükkamist kuni dividendi maksmiseni. See on aidanud Eesti ettevõtted kriisist välja tuua ja on suurelt osalt ka just see Eesti pankade väga kõrge kapitaliseerituse taga. Swedbank maksis mullu dividendidelt Eesti riigieelarvesse tulumaksu 16,2 miljonit eurot,” ütles Siilivask ja lisas et Swedbank ei vii teenitud kasumit Eestist kunagi välja ilma tulumaksu tasumata.

Soovitame oma lugejatel tutvuda ka lehel De Civitate avaldatud Adrian Bachmanni artikliga “Pankade intressikasumite eetilisest ja majanduslikust tähendusest”.

Rubriik “Üks rumal küsimus” keskendub teemadele ja mõistetele, mis läbivad erinevaid poliitika-, majandus-, teadus- ja terviseuudiseid, kuid tekitavad tihti lisaküsimusi või jäävad segaseks. Kui sul on mõni küsimus, mida ametnikelt, teadlastelt või teistelt ekspertidelt küsida, saada see aadressile info@telegram.ee, pealkirjaga “Üks rumal küsimus”.

Foto: worldcrunch.com

Toimetas Mariann Joonas