Alternatiivmeedia on igas riigis pead tõstmas ja populaarsust kogumas, nii ka meie põhjanaabrite juures. Usutlesime uudisteblogi Verkkomedia peatoimetajat Janus Putkoneni, kes on alates 2011. aastast aadressil verkkomedia.org edastanud Soome ja muu maailma poliitikas toimuvat. Putkonen (40) on ametilt lavastaja ja stsenarist, kes on töötanud riigiraadios ning hiljem lavastajana Porvoo teatris, kus mõnes etenduses ka näitlejana kaasa lõi. Lisaks poliitikas toimuva jälgimisele on mees ka ise poliitiliselt aktiivne – möödunud aasta lõpus alustas ta rahvaliikumist “Kyllä, itsenäisyys”, mis propageerib muuhulgas sõltumatust Euroopa Liidust. 

Verkkomedia on aidanud korraldada mitmeid meeleavaldusi, sh Süüria sõja vastane protest Helsingis ning seisab erinevate isikuvabadust puudutavate küsimuste eest, nagu näiteks kanepi legaliseerimine. Samuti tõid nemad uudistemaastikule Oulus toimunud vastuolulise lastekaitsejuhtumi. Verkkomedias ilmub 1–3 uudist või arvamuslugu päevas, blogile teeb lisaks Putkonenile kaastööd umbes 10 inimest, kelle jaoks uudiste kogumine on hobi, keegi seda päevatööna ei tee. Tänu teravatele teemapüstitustele on kahe ja poole aastaga saavutatud teatav tuntus ja uudisteblogi jälgib keskmiselt 20 000 lugejat päevas.

Räägi esmalt, millal sul tekkis huvi teemade vastu, mida peavooluajakirjandus ei kajasta ning kas oli mingi kindel teema, mis n-ö avas su silmad?

Aastal 1995 oli Soomes juttu autopommi plahvatusest. Nägin, mis tegelikult toimus ja töötades Soome Yleisraadios nägin samuti, kuidas tõde maha vaikiti. (Helsingis, Pasila politseijaoskonna juures plahvatas 25. augustil 1995 autopomm, mis kahjustas politsei, kohtu ja rahvusringhäälingu YLE hooneid. Õnnetuse tagamaad on siiani selgusetud. Vandenõuteooriate kohaselt aitas see sündmus säilitada tollase majandussurutise ajal politsei ja siseministeeriumi eelarveid ning riigi turvameetmeid hakati reguleerima vastavalt Euroopa Liidu ettekirjutustele – toim.)

Riigiterrorismiaktide toimumine on aastate jooksul avanud inimeste silmi valedele, millele on ehitatud illusioon praegusest maailmast. (Riigiterrorismiks nimetab Putkonen terrorismiakte, mida orkestreerivad riikide valitsused – toim.)

Millised teemad sind veel paeluvad?

Lähis-ida hegemooniataotlus, lääne võimuliidu tegevus, globaalsed agendad, mida teostatakse muuhulgas Bilderbergi grupi, ÜRO, trilateraalse komisjoni, välissuhete nõukogu (CRF) ning teiste mõttekodade ja kontrollorganite abiga. Lisaks pakub huvi nn raha-vale ja praeguse keskpangasüsteemi olemus ja toimimise tagajärjed.

Kas sul on ka mõni uuem näide riigiterrorismist või libaoperatsioonist Soomes? 6. detsembril Tamperes toimunu võib ilmselt ka libaoperatsiooni alla liigitada, vähemalt peavoolumeedia suutis seal tegelikult toimunut edukalt varjata…

(6. detsembril, Soome iseseisvuspäeval, kajastas peavoolumeedia, et Tamperes toimunud presidendivastuvõtu ajal märatsesid kesklinnas meeleavaldajad, kes lõhkusid aknaid, viskasid autosid pudelitega ja püüdsid süüdata riigilippu. Tegeliku meeleavalduse algatajaks oli rahvaliikumine “Kyllä, itsenäisyys”, see oli täiesti rahumeelne ja pööras plakatite abil tähelepanu sotsiaalsele ebavõrdsusele Soomes ja liigsele EL-ist sõltumisele. Putkoneni ning ühe meeleavaldusel osaleja Heidi Vaarala sõnul liitusid protestiga ootamatult kamp tundmatuid laamendajaid, kelle vägivaldne käitumine varjas täielikult nende rahumeelse sõnumi. Kohe ilmusid välja ka märulipolitseinikud, kes hakkasid meeleavaldust maha suruma – toim.)

Kahju küll, aga soomlastelegi ei ole asjast räägitud. Politsei andis alla just siis,  kui palju tähelepanu saanud iseseisvuspäeva rahutused jõudsid faasi, kus oleks tulnud hakata süüdlasi otsima. Omalt poolt hoolitsesime selle eest, et Soome otsustajatele ja eliidile sai esitatud korrektne iseseisvuse taotlus. Tänaseks oleme jõudnud järeldusele, et meie poliitiline sõnum varjati teadlikult väljastpoolt tulnud provokatsiooni abil. Muuseas, peaminister Kataineni auto jäi seisma otse meie grupi juurde ja kindlasti ta nägi ning kuulis, mida me oma meeleavaldusega taotlesime. Kuid sellele vaatamata ütles peaminister televisioonile intervjuud andes, et tema ei märganud mingisugust poliitilist sõnumit.

Räägi rahvaliikumisest “Jah, iseseisvusele” – kui suureks see on kasvanud ja kui palju inimesi on sellega liitunud?

Et ühiskonnas toimuks muutus, on vaja rahvaliikumist. Ja muutus paremuse suunas nõuab inimkapitali, mis on oma väärikusega üle kõigest, mis on läinud valesti. Ühiskonna ahnuse taltsutamine on väljakutse kogu rahvale ja selleks tuleb jõud koondada, nii nagu meie maa ajaloo jooksul on ennegi ette tulnud. Paar tuhat soomlast on näidanud, et nad on mõtetes meiega ja kui saame oma tegevuse suunad kindlamalt paika, ootame iseseisvuse eest seisvas rahvaliikumises osalejate arvu jõudsat kasvu. Kõik see võtab aega, kuid aeg rahva ülestõusmiseks on käes.

Kas sellest rahvaliikumisest on olnud juttu ka tavameedias?

Liikumise asutamisest ilmus põgusaid nupukesi Soome ja Venemaa riiklikus meedias, aga info on liikunud peamiselt inimestelt inimestele. Tähtsaim on rahvale see, et nad ei toetuks mitte olemasolevatele struktuuridele, vaid moodustaksid ise omakeskis võrgustiku, millest kujuneks välja ka rahvaülestõusu kindel südamik.

Kas Soomes on teisi alternatiivmeedia kanaleid ja kas teete nendega koostööd?

Alternatiivmeediaga tegelejate ringkond on kitsas. Nende üksikute toimetajatega, kes sellel alal tegutsevad, teeme loomulikult koostööd. Siiski võib öelda, et ega peale Verkkomedia rohkem selliseid konkreetseid kanaleid ei ole ja seepärast ongi meil tähtis roll meediamaastiku tasakaalustajana.

Aga koostöö teiste maade alternatiivmeedia väljaannetega?

Koos teiste maade toimetajatega oleme leidnud, et vajadus rahvusvahelise alternatiivmeedia ja kogu Euroopat hõlmava koostöö järele on olemas. Selline nähtus on siiski alles uus ja enamus riikidel ei ole meiega võrreldavat infokanalit, millega oleks võimalik konkreetset koostööd teha.

Euroopal on vaja rahvameediat ja avatud koostööd. Näiteks Kreekas korraldatud rahvaliikumiste kohtumine avas võimalusi ka meedialase koostöö laienemisele. (Putkonen osales möödunud aastal Kreekas toimunud kodanikuliikumiste konverentsil, kus lisaks temale esindas Soomet ka Iseseisvuspartei üks juhtfiguure, Antti Pesonen – toim.)

Loodetavasti näeme tulevikus eri riikide ühiseid pilootprojekte. Ajaloolise Kreeka konverentsi korraldas rahvaorganisatsioon EPAM ja kutsus tänu sellele esmakordselt kokku organisatsioonid, mis on vastu Euroopa föderalismile ja siinse eliidi hegemooniale.

Koos leidsime ühised valukohad ja ka lahendused nendega toimetulemiseks. Tee rahvaste ees seisvate probleemide kergendamiseks ja võimulolijate võimuahnuse taltsutamiseks käib iseseisvusvõitluse kaudu. Nii saab võimalikuks demokraatia jõudmine ka majandusse ja lõpuks tuleb taastada ka süsteem, mis teenib rahvast. Kreeka rahva ülestõusu toetamine ja demokraatia taastamine Akropoli künkal avab tee kõigi Euroopa rahvaste jaoks, et nad saaksid taastada neid väärtusi, mille abil nii rahvastel kui üksikisikutel oleks võimalus elus hakkama saada.

Kui palju tead Eestis toimuvast?

Sügisel osalesin Riias korraldatud EL-i kriitikute koosolekul, kus kohtusin ka Eesti esindajaga, kes selgitas Eesti tegeliku opositsiooni olemust. Tutvumine Eesti rahvaliikumiste ja alternatiivmeediaga on alles ees – loodan südamest, et alustame koostööd, mis jätkub viljakana tulevikuski. Meil kõigil on ees sarnased väljakutsed, ühine hädaoht ja lahendus, mis on meie endi kätes.

Kuidas hindad olukorda Soomes – kui teadlikud on inimesed sellest, mis maailmas tegelikult toimub?

Inimesed Soomes, nagu ka mujal Euroopas, on juba pikka aega agressiivse infosõja ohvrid. 2001. aasta septembri terrorirünnakutega algas praegune ametlike valede ajajärk. Peavoolumeedia agendat näidatakse rahva arvamusena. Ajakirjandus ei lähtu mitte tõepõhisusest, vaid eesmärgipõhisusest. Mingite suuremate huvide sõge järgimine on võimendanud unelaadset seisundit, mis omakorda on tekitanud inimestes ükskõiksuse toimuva vastu.

Üldine arusaam valitsevast tegelikkusest on viimaste aastate jooksul kõvasti kasvanud. Tegelikult alles selle sajandi teisest kümnest alates võime rääkida tõeliikumisest omaette nähtuse, mitte ainult mõningate üksikisikute murelike ilmingutena. See tõsiasi ja inimeste ärkamisprotsessi kiirenemine, mida oma suureks rõõmuks olen täheldanud, annab jõudu ja usku edasiseks tõeotsimiseks ja selle avalikustamiseks.

Mariann Joonas

Verkkomediaga saad tutvuda siin.

Fotod: erakogu