Juba 1970. aastatest alates on Kreeka arheoloog ja antropoloog Aris Poulianos uurinud Kreekast, Petralona koobastest leitud varajaste hominiidide säilmeid. Säilmete vanus ja nende roll evolutsiooniteoorias on aga tekitanud rahvusvaheliselt tohutut segadust – Poulianose väidete kohaselt on tegemist koljuga, mis esitab väljakutse üldlevinud “Aafrikast välja” hüpoteesile evolutsiooniteoorias, paljud aga ei taha sellega sugugi nõustuda.

Petralona kolju leiti 1959. aastal Chalkidiki piirkonnast Põhja-Kreekas, kui üks karjus avastas koopasse viiva ava. Kohalikud uurisid koopa sisu ning avastasid kivimi sees oleva kolju, hiljem leiti asukohast veel erinevaid fossiile, kaasa arvatud inimeste eellaste omasid, samuti loomade karvu, kivistunud puitu ning kivist ja luust tööriistu. Kolju ehk “Petralona mees” või Archanthropus of Petralona, nagu seda hiljem nimetama hakati anti üle Kreeka Thessaloniki Ülikoolile kokkuleppe alusel, et niipea kui kolju uuringud on lõpetatud, avatakse Petralona koopa leidude muuseum ning kolju viiakse sinna. Seda aga ei juhtunud.

Petralona mehe tõeline vanus tekitab vaidlusi

Esialgsete uuringute kohaselt hinnata kolju vanuseks 70 000 aastat. Poulianus uuris aga säilmeid ning leiu vanuseks 700 000 aastat ning nimetas selle kuuluvat hominiidile nimega Archanthropus europeaus petraloniensis (lühendatult Petralona Archanthropus). Aris Poulianuse hinnangute järgi oleks leiu näol tegemist vanima Euroopast pärit inimfossiiliga, veelgi enam, Poulianose sõnul arenes Petralona mees Euroopas ning ei olnud seega seotud Aafrikast pärit inimliikidega.

1964. püüdsid sõltumatud Saksa uurijad Breitinger ja Sickenberg Dr Poulianuse väiteid ümber lükata ning kuulutasid, et kolju vanuseks on kõigest 50 000 aastat. Samuti väitsid nad, et tegemist on tõepoolest ka Aafrikast tulnud inimeellasega. 1971. aastal avaldati aga USA ajakirjas Archaeology magazine uurimus, mis jällegi kinnitas säilmete vanuse olevat 700 000 aastat. Uurimus viidi koljut ümbritsenud koopa stratigraafia ja setete põhjal, hilisemate uuringute jooksul leiti koopast veel ka üksik hammas ja kaks inimeste eellaste skeletti, mille vanuseks hinnati 800 000 aastat.

Tänasel päeval kinnitavad enamik Petralona säilmeid uurinud akadeemikud, et tegemist on Homo erectuse nimelise hominiidiga. Petralona Archanthropust on aga nimetatud ka Neandertaallaseks (Homo sapiens neanderthalensis) ning ka varajasse Homo sapiensi klassi kuuluvaks –  see väide oleks omakorda ikkagi vastuolus inimevolutsiooni “aafrikast välja” hüpoteesiga.

Uurimise keelamine

Petralona koopa uurimine jätkus aastani 1983, kuni see riiklikult lõpetatuks kuulutati väitega, et kõik edasised väljakaevamised selles leiukohas on kõigile keelatud. Ligi 15 aastat ei olnud kellegil leiukohale ega ka leidudele ligipääsu, valituse poolt aga ei põhjendatud keeldu kuidagi. Kreeka Antropoloogiaühing viis asja kohtusse ning 15 aastat hiljem said nad taas loa uurida koobast ja selle leidusid. Kreeka Kultuuriministeerium jätkab kohtuotsuse vaidlustamist.

Dr Poulianouse leiud ja väited ei ole kooskõlas tavapäraste arusaamadega inimevolutsioonist ning tema uurimistöö tulemused on siiani põlu all. Ka praegu on Petralona koopa kõrval silt mis väidab, et koopast leitud kolju vanuseks on 300 000 aastat. Ka Wikipedia märgib kolju vanuseks 160 000-240 000 aastat. Hiljuti kirjutas Cambridge’i Ülikooli professor C.G. Nicholas Mascie-Taylor Kreeka Kultuuriministeeriumisse kirja, milles kinnitas, et kolju korrektseks vanuseks on 700 000 aastat ning mitte 300 000 aastat. Kas tegemist on tõesti uskumatu avastuse kinni mätsimisega võimude poolt, kes ei taha, et inimestel leidudele ligipääs oleks?

Vaata Kreeka rahvustelevisiooni lühikest dokumentaalfilmi Petralona koopa ja leidude kohta:

Allikad: Intellihub, Ancient Origins, Travel to Halkidiki, Sceptics

Fotod: www.panoramio.com, truthopia.wordpress.com

Toimetas Hendrik Mere