USA president Barack Obama lubas kunagi, et tema juhitavast valitsusest saab kõige läbipaistvam valitsus riigi ajaloos. Möödunud aasta tõestas paraku vastupidist. Ajakirjanike ja vilepuhujate tagakiusamine ning ajakirjanduslike allikate väljapeilimine ei ole just vaba meediaga riigi tunnusteks. Teadaanne, et USA langes pressivabaduse edetabelis lausa 13 kohta, on aga siiski veidi üllatav.

Teisipäeval avalikustatud Piirideta Reporterite (Reporters Without Borders) globaalne uurimus näitas, et  Snowdeni paljastused ja NSA skandaal on tugevalt mõjutanud Ameerika pressivabadust. 180 riiki analüüsinud uurimuses langes USA 13 koha jagu, 32-lt 46ndale.

Piirideta Reporterite liikmete sõnul on pressivabadus maailma valitsuste poolt rünnaku all, kuna valitsused muutuvad üha osavamateks tundliku info kogumises ning selle lekitajate väljanuhkimises. Olukorda on halvendanud ka arengud luuretegevuses – kui varem luurati üksikisikuid terroriste, siis nüüdseks kogutakse massiliselt infot kõigi kohta ning see muudab lihtsamaks ka ajakirjanduse tsenseerimise.

Organisatsiooni USA haru direktor Delphine Halgand ütles, et USA ajakirjandusvabadust mõjutasid eelmisel aastal kolm suursündmust: Snowdeni paljastused, Bradley Manningu süüdimõistmine ja Associated Pressi ning teiste leketega tegelenud ajakirjanike kõnede pealtkuulamine.

USA valitsuse vaenulikkus ajakirjanduse vastu kajastub mitmetes juhtumites ja skandaalides. Üheks näiteks on New York Timesi reporteri James Riseni lugu, kus ajakirjanik võidakse panna vangi selle eest, et ta keeldub oma allikat paljastamast. Samuti ei tasu unustada Barett Browni juhtumit, kus ajakirjanik kõigest linkis varastatud dokumentidele (tema ise vargust ei sooritanud) ning nüüd võib teda ees oodata üle saja aasta vangistust. Praegu on ta vangis ja ootab kohtuistungit.

Pressivabaduse edetabelis langemisele aitasid kaasa ka kampaaniad ajakirjanike vastu, kes Snowdeni lekitatud dokumente kajastasid. Viimastel nädalatel on kõrgemad luurekogukonna ja kongressi liikmed kutsunud NSA-st kirjutanud ajakirjanikke isegi Snowdeni lekete kaasosalisteks ning neid on süüdistatud varastatud teemade levitamises.

Muidugi läheb USA pressivaenulikkus kaugemale kui vaid 2013. aasta. Ajakirjanike vahistamised 2012. aasta Occupy protestidel viisid USA pressivabaduse edetabelis lausa 27 koha võrra allapoole. Kuigi vahepeal kerkis riik 33. kohale, tühistas möödunud aasta kõik pingutused.

USA on üks suuremaid langejaid pressivabaduse edetabelis, kaotades sama palju kohti kui Paraguay. Üllatuslikult ei langenud isegi Suurbritannia nii palju (vaid kolm kohta), kuigi brittide Guardiani reporterite kriminaliseerimise ja hirmutamise katse tekitas tugevat pahameelt kogu maailmas. Edetabeli autorite sõnul tuuakse informatsioonivabadus liiga tihti ohvriks rahvusliku turvalisuse nimel, arvestades et tegu on väga laia ja kuritarvitamiseks avatud mõistega. See viib demokraatlikest tavadest eemaldumiseni, mille tulemusena kannatab tugevalt ka uuriv ajakirjandus.

Piirideta Reporterite liikmed leidsid edetabelit koostades, et üle kogu maailma nähakse suurt vaeva, kehtestamaks sõnavabadust ning eneseväljendamise õigust. “Oma demokraatlikkuse ja seaduste austamise üle uhked riigid ei ole paraku andnud head eeskuju,“ kirjutasid tabeli autorid.

Edetabelit juhivad Soome, Holland ja Norra ning Eesti on 11. kohal, kukkudes tänavu 8 kohta. Naaberriikide positsioonid ulatuvad nii kõrgemale kui madalamale: Rootsi 10., Leedu 32., Läti 37. ja Venemaa 148. koht. Kogu edetabeliga saad tutvuda  siit.

Allikad: Washington Times, Huffington Post

Foto: www.spiked-online.com

Toimetas Marlen Laanep