Vananemises on palju mõistatuslikku ja täpse eluea ennustamine on väga raske. Umbes 40 aastat tagasi hakkasid rakubioloogid oletama, et elu pikkust võivad mõjutada mitokondrid. Energiat tootes tekitavad need organellid kahjulikke vabu radikaale, mis lõhuvad rakke. Sellele oletusele polnud seni häid tõendeid, sest paljud pika elueaga loomad nagu näiteks paljastuhnurid taluvad vabade radikaalide tekitatud kahjustusi väga hästi. Sellest hoolimata on paljud teadlased veendunud, et just mitokondrid kontrollivad vananemise kiirust. Ajakirjas Nature ilmunud uurimusaga näitas, et  varbusside eluea pikkuse määrab mitokondrite töörütm. 

Mõned aastad tagasi avastati, et mitokondrid toodavad kahjulikke vabu radikaale umbes kümne sekundi pikkuste sööstudena. Organellide iseäralik töörütm pakub vananemise mehhanismide uurijatele suurt huvi. Hiina riikliku bioloogiainstituudi teadlane Meng-Qiu Dong võrdles mitokondrite tegevust erinevatel varbussidel. Üks kasutatud varbussiliin elab keskmiselt 21 päeva, teine seevastu vähemalt 30 päeva või isegi kauem.

Uurija avastas, et kõikide ussikeste elus oli kaks perioodi, kus kõik mitokondrid tegutsesid koos – varases täiskasvanueas ja vanaduses. Tundub loogiline, et vanaduses pingeliselt töötavad rakuosad võivad keha kiiremini kulutada. Ootamatul kombel osutus oluliseks hoopis värskelt suguküpseks saanud loomade mitokondrite töörütm. See seostus väga hästi varbusside elueaga. Lühema elueaga usside mitokondrid töötasid nooruses aktiivsemalt kui pikaealistel loomadel.

Kui Dong pani pikaealiste usside rakud tootma vabu radikaale, muutus loomade mitokondrite töörütm ja loomad elasid palju lühemat aega. Ka loomakeste lapsepõlv võis rakuosade tööd mõjutada. Noores eas nälginud või kuumašokki kogenud ussid elasid kauem ja ootuspäraselt oli nende mitokondrite töötsükkel pisut pikem.

Allikad: Novaator, Nature

Foto: www.livewiseblog.com

Toimetas Ksenia Kask

https://www.nature.com/nature/journal/vaop/ncurrent/full/nature13012.html