Me elame ebakindlatel aegadel. Alati. Kas sa oskasid aasta tagasi ette näha seda, mis sinu elus praegu toimub? Või oskad sa täpselt ette näha seda, mis aasta pärast sinu elus aset leiab? Nii peamegi oma elu väga ebakindlal viisil elama. Me ei tea iialgi, kust uus pauk võib tulla ja kogu meie elu pahupidi pöörata. Aga just seesugune meie elu olema kipub, kirjutab Kaido Pajumaa Sisekosmoses.

Kust ebakindlus alguse saab?

Tegelikult ei eksisteeri mingisugust ebakindlust, vaid ainult olukorrad, kus asjad ei lähe nii, nagu planeerisime. Sellistes situatsioonides oleme harjunud ütlema, et elu laguneb koost – tegelikult ei suuda me lihtsalt tulevikku prognoosida.

Oled sa märganud, et me elame paralleelselt justkui kahes maailmas – päris maailmas ja meie poolt mõtetega loodud maailmas. Päris maailm on faktiline maailm meie ümber, mille kulgu me tegelikult ette näha ei oska. Meie poolt mõtetega loodud maailm on aga subjektiivne käsitlus päris maailmast viisil, nagu me arvame või tahaksime selle olevat. Sageli kipub nende kahe vahel aga väga suur lõhe olema.

Vaatame asja praktiliselt ja testime, kas selline lähenemine on õige. Vaata enda ümber mingisugust suvalist asja – näiteks paistab aknast maja. Mida sa sellest majast arvad? Kui see paistab olevat uuemat tüüpi maja, võid sa arvata, et see seisab veel kaua püsti, sa umbes tead, missugused korterid/toad seal asuvad, kui kallid korterid seal olla võivad jne. Või vaata mõnda inimest enda kõrval – ka tema suhtes arvad sa teadvat, kes ta on, milleks ta võimeline on jne. Või hoopis midagi abstraktsemat – sinu suhe. Sa ju arvad teadvat, kuhu see liigub – sul on omad plaanid suhtega, oma kaaslasega, ühise koduga jne. Ühesõnaga on sul kogu maailm enda peas paika pandud.

Tegelikult on see aga kõigest multifilm sinu peas – fiktsioon, mis meile palju probleeme valmistada võib. Miks? Sest tegelikult võib juhtuda, et see maja variseb homme kokku, või see inimene käitub hoopis vastupidiselt arvatule, või sinu kaaslane otsustab sinuga lõpparve teha. Sellisel hetkel toimub teatud mõttes ka meie maailmapildi kokkuvarisemine, ja tunnemegi end väga ebakindlalt. Me arvasime, et teatud asjad on kindlad, aga tuli välja, et ei olnud.

Kuidas leida meelerahu ebakindlatel aegadel?

Meelerahu kultiveerimine on treening. Kui seda hakata tegema ajal, kui elus on juba palju ootamatusi, võib see väga raskeks osutuda – oleme ju harjunud oma “multifilmi” täielikult uskuma. Multifilmidesse ei tasu aga kõhklematult uskuda – nagu animatsioonidega ikka, ei pruugi päris maailmas kõik need asjad võimalikud olla, mida multifilmides näeme.

Leidmaks ebakindlatel aegadel meelerahu, tuleb kõigepealt hakata märkama neid multifilme. Ei tasu ära oodata aega, kui elu laiali lagunema hakkab, vaid kohe praegu seda paralleelsust/duaalsust läbi näha. Võta katseobjektiks ükskõik, mis asi enda elus (sündmus, inimene vms), ja sa märkad kahetasandilisust – eksisteerib objektiivne “asi” ja ka sinu “lugu/multifilm” sellest asjast.

Kuni see asi on sinu peas oleva looga kooskõlas, on sinu elus kõik korras – sa tunned end turvaliselt ja võid öelda, et oled õnnelik. Niipea aga, kui asjad hakkavad minema vastuollu sinu multikaga, tekib paanika – sulle tundub, et elu laguneb koost. Tegelikult ei lagune elu koost, vaid sinu multifilm elust laguneb koost. Kumba on aga lihtsam muuta – kas multifilmi enda peas või asju enda ümber? Mõlemad viivad kindlustunde taastumiseni, sest mõlema tulemusena on pärismaailm multifilmimaailmaga jälle kooskõlas.

Allikas: Sisekosmos

Foto: society6.com