15. jaanuaril andis USA raadiosaatele “Coast to Coast AM” intervjuu ajakirjanik David Seaman, kes kirjutab regulaarselt meediaväljaandele Business Insider. Ta on olnud külaline uudistekanalites CNN, FOX, ABC News Digital ning juhib iTunesi populaarseid netiuudiseid ‟David Seaman Hour”. Seaman on ka raamatu “The Bitcoin Primer: Risks, Opportunities And Possibilities” autor.

Mis on bitcoin?

Bitcoin ehk bitimünt on matemaatilistel tehetel baseeruv valuuta, mida on hea kasutada tehingute tegemiseks. Selle töötas 2008. aastal välja Satoshi Nakamoto nime all esinev isikute grupp. Neid “kaevandavad” arvutid keeruliste matemaatiliste arvutustega ja praegu on neid käibel ligikaudu 14 miljonit – teoreetiline piir on 21 miljonit münti. Kui teiste valuutadega tehingute tegemine on kulukas, näiteks ülekanded riikide vahel, siis bitimündi puhul tehingutasu puudub. See on digitaalne raha, millega saab sooritada tehinguid nii virtuaalses kui ka reaalses keskkonnas ning juba on olemas ka mõned sularahaautomaadid.

Bitimündi väärtusega ei saa manipuleerida: kui Föderaalreserv trükib raha juurde, siis dollari väärtus kukub, kuid bitimünte saab luua piiratud koguses ja sellel pole inflatsiooni. Bitimünt on krüptograafiline rakendus, mis imiteerib kulla või muude väärtuslike maavarade kaevandamist. Sellega saab näiteks juuksuri juures maksta mobiilse tarkvaraga ja praegu töötatakse välja ka bitimündi deebetkaarte. Lisaks saab maksta väga väikseid summasid, sest bitimündi väärtus arvestatakse välja kaheksa kümnendkohaga pärast koma.

Populaarne noorte hulgas

Bitimündi populaarsus kasvab jõudsalt noorte hulgas tänu internetiajastule, kuid nende seas on ka investeerijad, kes ostavad münte praeguse turuväärtusega ja müüvad need hiljem väärtuse kasvades edasi. Investorid kasutavad cold wallet’it – rahakotti, millel puudub ühendus internetiga ja sinna ei ole võimalik häkkeritel sisse murda. Seejärel prinditakse välja paberil tõend, millega on võimalik saada müntidele ligi pääseda, kui arvutiga midagi juhtub või see näiteks varastatakse, selgitab Seaman.

Münte saab omandata mitmeti: internetist deebet- või krediitkaardiga, muuta oma palgalepingut ja hakata nendes palka saama, võtta vastu makseid bitimüntides, mida saab kohe kohalikuks valuutaks muuta. Kuna tänapäeval kasutatakse palju teenuseid internetis ja sealt ostes on paljud kaubad odavamad, siis on bitimündi kasutus tõusuteel ja sellele ennustatakse tänu nutitelefonide üha kasvavale levikule väga laialdast kasutuselevõttu rahvusvahelistes ostu-müügi tehingutes.

Praegune pangasüsteem ohustab privaatsust

Digitaalse privaatsuse rikkumine on tänapäeval aktuaalne teema. Meie praegune finantssüsteem ei taga klientidele turvalisust ning kõikvõimalikud kaardipettused on üsna levinud. Ka näiteks NSA suudab ligi pääseda su internetist lahti ühendatud arvutile raadiolainete tehnoloogiaga. Infovargused ja jälgimine ohustab meie turvalisust ja privaatsust, võimaldades meid kontrollida. Isegi kui neid programme ei kuritarvitata meie vastu, mõjuvad need privaatsust ohustavana, võttes inimestelt vaba ühiskonna ilusiooni, ütleb Seaman.

Miks me peaksime pimesi usaldama oma valitsusi, kui me tegelikult ei tunne neid inimesi, küsib Seaman. Kõikvõimalikud ametlikud meetmed riigi turvalisuse suurendamiseks, vähendavad paratamatult üksikisikute vabadust. Valitsuse serverites olev tundlik informatsioon on arvatavalt juba NSA valduses ja lisades sinna veel privaatsed kirjavahetused, siis ühe häkkeri ligipääs tähendaks selle kõige avalikuks tulemist. Teiseks võidakse NSA kogutud andmeid ära kasutada ka ärieesmärkidel, müües neid konkurentidele miljonite dollarite eest. Bitimünt on sõltumatu valuuta, mis ei kuulu ühelegi valitsusele ega ainuomanikule – see tähendab sõltumatust ja turvalisust.

Bitimündi kasutamine kasvab jõudsalt

Seamani sõnul kasvab bitimündi kasutamine jõudsalt. Kõikide müntide koguväärtus on praegu juba 14 miljardit dollarit ja ühe rohkem kaupmehi on hakanud seda kasutama. Ühe bitimündi väärtus on tõusnud ligikaudu 1000 dollarini, kuid Wall Streeti analüütikute sõnul kasvab selle väärtus 100 000 dollarini ühe mündi kohta. Samas on bitimündi puhul alati on võimalus, et midagi läheb valesti – eriti tehnoloogias.

Olid ajad, kus inimesed ei uskunud Google’isse, kuid nüüd on see domineeriv ettevõte. Sama lugu oli iPadiga, kuid aja jooksul on inimesed hakanud üha rohkem tahvelarvuteid kasutama. Nüüd on kätte jõudnud digitaalse valuuta aeg, mis on ainus kasulik valuuta tehingute tegemiseks. Kuna bitimünt on tõusuteel ja seda kasutavad paljud ettevõtted, makstes sellelt ühtlasi makse, ei ole selle ärakeelamine riikide valitsuste huvides.  kasutavad seda, siis valitsused ei pruugi keelustamist alustada.

Helistaja Marie New Yorgist:

Kas totalitaarne valitsus võib münte konfiskeerida või ümber jaotada?

Seaman: Jah, neid on juba konfiskeeritud ühe netituru omanikult, sest äritseti ebaseaduslike kaupadega. Selle tulemusena on ka Ameerika Ühendriikide valitsusel suur osa müntidest ja loodetavasti on sel neile väärtus omaette. Kuna tegu on digitaalse rahaga, siis totalitaarne kontroll on tõesti potentsiaalne oht. Mainimata ei saa jätta ka seda, et ka praegune raha on suures osas digitaalne ja seega haavatav. Bitimündid sarnanevad vast kõige rohkem krediitkaartidega, kuid peamine erinevus on selles, et inimesel ei tule teha tegemist ahnete pankadega.

Helistaja Savant Missourist:

Teatavasti kuulub internet Uue Maailmakorra taga olevatele inimestele. Kuidas saavad nad bitimüntide abil meid manipuleerida?

Seaman: Bitimünte ei saa külmutada ja rahaülekannet saab ainult füüsilisel teel takistada, näiteks internetiühendust ära võttes. Kuna internet on meie ühiskonnas juba mitmel tasandil vajalik, siis ma ei usu, et see välja lülitatakse. Kergem on meid manipuleerida praeguste valuutadega, sest oleme pingsa jälgimise all olnud ja NSA-l on kindlasti ülevaade erinevatest liikumistest. Samuti kui su ettevõttel on hästi läinud või oled näiteks kasiinos suure summa võitnud, siis sularaha pangas arvele pannes näeb seadus ette, et sinu tehingust saadetakse kahtlase tehingu teade riigiametile. Ainsat kahju saab teha ülemaailmne elektrivõrgurike, aga see häiriks ka traditsioonilist pangandussüsteemi. Kuna bitimünte tagavad paberdokumendid, siis nad elektri kadumisega ei kao.

Kuula intervjuud siit  (tund 1, 2).

David Seamani Youtube’i kanal

Loe bitimündi kohta siit. Bitcoiniga tuvumiseks veebilehekülg.

Skeptiline vaatenurk

Fotod: static3.businessinsider.com, rack.3.mshcdn.com, photo.ekathimerini.com, theblaze.com, dcm6srpdb0rbc.cloudfront.net

Toimetas Laur Raudsoo